Lugeja käis välja idee, et jalakäijatel võiks olla võimalus Russalka juures tulevikus teed ületada õhus ehk mööda vaateplatvormidega varustatud silda. Selle lahenduse vastu on Rüütelmaa kinnitusel mitu argumenti. "Pakutud lahendusega oleks pargist kõnniteelt vaade Russalkale asendatud vaatega sillale ning rikutud oleks miljööväärtusliku pargiala vaatekoridor monumendile," sõnas Rüütelmaa.

Selleks, et jalakäija, ratastooliga või jalgrattaga liikleja saaks sillast normaalselt üle, peaks silla peale- ja mahamineku rambid olema mõistliku kaldega ehk suhteliselt pikad, selgitas Rüütelmaa, kelle sõnul paisuks silla maht sellisel juhul aga suuremaks monumendist.

Jalakäijad eelistavad teed ületada samal tasapinnal

"Jalakäijate maa alla suunamine on mitmetahuline küsimus, sest praktikas ei soovi jalakäija tunneleid kasutada," rääkis Rüütelmaa, kelle sõnul eelistavad jalakäijad tunneli asemel teed ületada samal tasapinnal mõõduka ringiga või suisa äärmiselt ohtlikus kohas.

"Seega ei ole põhjendatud sellise tunneli rajamine, mida jalakäijad kasutada ei soovi, ning lähtudes eeldusest, et jalakäija peaks ikka saama liigelda maa peal ja kaks sõiduteede ületamise koridori ülekäiguradadega on kavandatud, ei ole tunnel eelistatuim lahendus."

Rüütelmaa lisas, et jalakäijate tunneli või sõidukite eritasandi rajamisel Russalka juurde peab arvestama ka sellega, et Kadrioru park on looduskaitse all. "Mis tahes eritasapinna rajamisel on vajadus minna ehitustöödega suuremas mahus sisse parki, mis ei ole looduskaitse all olevas pargis väga võimalik," selgitas Rüütelmaa.

Tunnel võiks saada saatuslikuks pargi puudele

Peale selle tuleb Rüütelmaa sõnul arvestada sellega, et Kadrioru park asub Tallinnas mere ja Lasnamäe paekalda vahel, kus on välja kujunenud taimestik ning pinnavee režiim, samuti sellega, et pargi maapind on lossi ja praeguse sõidutee vahelisel alal kaldu mere poole.

Tunneli rajamiseks tuleks kaevetöid teha ka merevee tasapinnast madalamal ja rajada veesoontele suuremaid betoonelemente, mis avaldaks Rüütelmaa kinnitusel mõju ka pinnavee režiimile, mis omakorda võiks suure tõenäosusega saatuslikuks saada pargi taimestikule – peamiselt olustikuga harjunud puudele.

"Seega tunneli või silla rajamine ei ole parimad lahendused antud oludes," lisas Rüütelmaa lõpetuseks.