Erinevate tugiteenuste saamiseks peab külastama mitmeid asutusi ning abi pole võimalik saada ühest kohast. Vajalik oleks luua üks kindel kontaktpunkt, kuhu puuetega inimesed saaksid oma muredega pöörduda, selgus uuringufirma SAAR POLL tehtud küsitlusest.

Uuring viitas ka vajadusele tugiisikute järele, kes aitaksid toetada puuetega inimeste toimetulekut ja iseseisvuse suurendamist. Tugiisikute abi vajatakse ka keerukamate toimingute tegemisel: suhtlemisel ametiasutustega, rahaasjade korraldamisel ning tööleidmisega seotud suhtlusega.

Liikluses tunnevad puuetega inimesed vajadust kombineerida invatranspordi teenust abistaja teenusega. Paljudel juhtudel oleks abivajajatel vaja inimest, kes aitaks puudega inimese invataksost eluruumi.

Oluline pesemisvõimaluste kohandamine

Eluruumidest rääkides selgus, et enamik Tallinnas elavatest puuetega inimestest elab korterelamutes ning probleeme eluruumi sisse pääsemisega või seal liikumisega esineb ligikaudu igal neljandal puudega tallinlasel.

Iga kolmanda Tallinnas elava puudega inimese eluruum on kohandatud tema erivajadusteks. Nendest, kellel taoline võimalus puudub, tunneb iga kümnes vajadust kohandada korterit tema erivajadusteks. Kõige enam vajatakse eluruumis pesevõimaluste kohandamist (vajalikud toed, vann asendada dušiga) ja ukse eemaldamist või lävepakkude madalamaks tegemist.

Pooled Tallinnas elavatest puuetega inimestest vajavad igapäevaselt mingil määral kõrvalabi, juhendamist või järelvalvet. Iga kümnes puudega tallinlane vajab seda ööpäevaringselt. Enim vajatakse abi poes käimisega ja igapäevase koristamisega, asjaajamistes asutustega, väljas liikumisega ja toiduvalmistamisega.

Valdaval osal (84%) puuetega tallinlastel on igapäevaelu abistajaks või toetajaks tema pereliige ning suurem osa nendest elab selle pereliikmega koos. Pooltel Tallinnas elavatel puuetega inimestel on olemas mitteametlik või ametlik hooldaja.

Prillid, luup, kõnelev käekell

Prillid, luup, tabletidosaator, "kõnelev" käekell, liikumisabivahendid - need näited abivahenditest. Ligi iga viies puudega inimene vajaks lisa abivahendit, kuid selleks ei kipu raha jätkuma. Selgub, et enam kui pooltel on esinenud olukordi, kui neil ei ole piisavalt raha hädavajalikeks suuremateks väljaminekuteks, kommunaalteenuste eest tasumiseks ning toidu ja esmatarbekaupade ostmiseks.

Suuremal osal Tallinnas elavatest puuetega inimestest on peamiseks sissetulekuallikaks töövõimetuspension, järgnevad muud toetused ning töötasu. Keskmine netosissetulek ühes kuus jääb 301-400 euro piiresse.

Ligi poolte Tallinnas elavate puuetega inimeste jaoks on sotsiaalteenuste ja toetuste alane info raskesti kättesaadav.

Puuetega tööealistest tallinlastest on tööga hõivatud ligi iga kolmas. Tööga hõivatuid on keskmisest enam 20-49-aastaste, keskmise puude raskusastmega, kõrgharidusega ning kuulmis- ja nägemispuudega vastajate seas.

Praegu ei õpi, kuid sooviks õppida iga viies tööealine Tallinnas elav puudega inimene. Nii praegu õppivad kui ka õppida soovivad vastajad tõid õppimis- või enesetäiendamise võimalusi piiravate asjaoludena välja kõige enam majanduslikud põhjused, halva tervisliku seisundi, meelepäraste õppimisvõimaluste puudumise ning õppimisvõimaluste alase info puudumise.

Ajavahemikul 27. oktoober 2015 – 30. jaanuar 2016 viis uuringufirma Saar Poll OÜ Tallinna linnavalitsuse tellimusel läbi avaliku arvamuse küsitluse, mis käsitles peamiselt Tallinnas elavate puuetega inimeste toimetulekut, teenuste kättesaadavust ning õppimise ja töötamisega seonduvaid takistusi. Uuringu käigus küsitleti 809 Tallinnas elavat 16–65-aastast puuetega inimest ja 202 Tallinnas elavat 3–15-aastaste puuetega laste põhihooldajat. Lisaks viidi läbi intervjuud puuetega inimeste organisatsioonide esindajatega, puuetega inimestele ettenähtud teenuste osutajatega ning perearstidega.

Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on puuetega inimeste sotsiaalne hoolekanne olnud pidevalt tema haldusala keskpunktis ja hoolekande teenuseid on linnavalitsuse poolt ka pidevalt täiustatud. Samas on aga tarvis pidevat tagasisidet, et välja selgitada kitsaskohad. "Uuring andiski meile palju infot, mida oleks tarvis korrigeerida ning teisiti ja paremini teha," ütles Martinson.

Loe täispikka uuringut SIIT.

Uuringus on välja toodud ka eri lahendused:

INFO EDASTAMINE

- Puudega inimesi puudutava info puhul oleks vajalik kõik-ühest-kohast (one stop shop) põhimõtte rakendamine. Uuringust selgus, et vajaliku informatsiooni puudumine või info raske kättesaadavus on probleem paljude puudega inimeste ja nende hooldajate jaoks. Erinevate teenuste saamiseks peab külastama mitmeid asutusi ning (puudespetsiifilist) abi ei ole võimalik saada ühest kohast. Vajalik oleks luua üks kindel kontaktpunkt, kuhu puuetega inimesed saaksid pöörduda ning kus puudespetsiifiliselt püütakse leida probleemidele lahendusi: inimene pöördub ühte kindlasse kohta, teda nõustatakse, täidetakse vajalikud taotlused, sealt edasi võtab klienditeenindaja puudega inimesega/hooldajaga ise uuesti ühendust. Selline tegevus eeldab tänaste tegevuste ümberdisainimist ja vastavate kohaliku omavalitsuse spetsialistide ja ametnike koolitamist.

- Vajalik info peaks abivajajateni jõudma enam ametlike infokanalite kaudu. Olulisemateks sotsiaalteenuste, toetuste ja abisaamise võimaluste infoallikateks puuetega inimeste jaoks on käesoleval hetkel lähedased/tuttavad ning perearst ja pereõde, samas oluliselt vähem liigub teave KOVi infokanaleid mööda ehk vähem liigub info formaalsete kanalite kaudu. Infojagamise osas on oluline linnapoolsete tegevuste aktiviseerimine, sest uuringu tulemused kinnitavad, et täna on jõuab
info puuetega inimestele suunatud teenustest inimesteni pigem kaudseid kanaleid mööda. Omaette küsimus on veel, et vajalik info peaks kindlasti olema dubleeritud ka vene keelde.

- Infojagamisega seostuvateks olulisteks märksõnadeks on veel info lihtsus ja selgus. Siinkohal saab välja tuua nii Tallinna linna kodulehel oleva puuetega inimestele suunatud teenuseid puudutava info selguse ja arusaadavuse suurendamise, aga ka vägagi tõsise vajaduse pakkuda puudespetsiifilist infot infoteatmikes lihtsamas keeles ja koos jälgimist lihtsustava pildimaterjaliga. Selliste teatmike koostamisel ei tohiks tõmmata piiri riigi ja KOVi poolt pakutavate teenuste vahel. Infoteatmikud võiksid sisaldada infot kõikide teenuste kohta, mida puudega inimesel on võimalik saada. Selliste infomaterjalide levitamise seisukohast on kõige olulisemad kohad perearstikeskused ja haiglad, sest erinevad arstid on puuetega inimeste jaoks ka kõige sagedamini külastatavateks spetsialistideks.

- Infoga seotud kitsaskohtade lahendamiseks on vajalik ka kõigi asjaosaliste suurem koostöö, üheks selliseks võimalikuks vormiks oleks teenuse osutajate, teenuse kasutajate, linnavalitsuse ja puuetega inimeste organisatsioonide esindajate ühine foorum.

TEENUSTE ARENDAMINE

- Uuringust selgus tõsiasi, et puuetega inimestele pakutavad teenused võiksid olla rohkem paindlikumad, neid oleks vaja suuremas mahus ning samuti teeb teenuse kasutajatele muret vastavate teenuste omaosalus. Ehk vaja oleks edasi arendada eeskätt juba olemasolevaid teenuseid mitte keskenduda niivõrd uute teenuste loomisele. Teenuste arendamisel ja nende fookuse suunamisel võiks lähtuda senisest enam vajaduspõhisusest, nt eluruumide kohandamise teenuse võiks eelkõige suunata kahele sihtgrupile: liikumispuue ja liitpuue.

- Puuetega inimestel on suur vajadus selliste igapäevase toimetuleku ja esmavajaduste rahuldamisega seotud teenuste järele nagu koristamine, toiduvalmistamine / toidu kojutoomine ja poeskäimine. Käesolevalt jõuavad koduteenused ja isikliku abistaja teenused liiga väheste abivajajateni. Tulevikus võiks isikliku abistaja teenuse vajaduse hindamine toimuda juba koos puude määramisega.

- Uuring viitas ka vajadusele kompaktse tugiisikute süsteemi järele, kes toetaksid puuetega inimeste toimetulekut ja iseseisvuse suurendamist, sh aitaksid ka keerukamate toimingute teostamisel (suhtlemine ametiasutustega, rahaasjade korraldamine ning eriti relevantne on puuetega inimeste nõustamine tööleidmisega seonduvas).

- Samuti on uuringufirma poolne soovitus kogemusnõustajate teenuse igakülgne toetamine linna poolt, sest just samas olukorras inimene oskab abivajajat paremini mõista ning abivajaja olukorda hinnata, ning ka suhtlemise peatükk kinnitas puuetega inimeste soovi sarnase puudega inimestega rohkem suhelda. Seega kogemusnõustamine on olemasolev ressurss, mida võiks kindlasti senisest enam rakendada.

- Suur on vajadus vähendada puuetega inimeste pereliikmete hoolduskoormust ning sellega seoses on oluline luua enam päevahoiuvõimalusi, seda nii (väike)lastele kui ka täisealistele.

- Puudega inimeste igapäevaelu kvaliteeti aitaksid tõsta ka spetsiaalselt puuetega inimestele suunatud tegevuskeskused, kus võiksid toimuda puudespetsiifilised eneseabigrupid ja huviringid.
Samuti saab linn korraldada muid puuetega inimestele suunatud tegevusi, nt ekskursioonid puuetega inimestele. Vajadus ja soov taoliste tegevuste järele on käesoleval hetkel puuetega inimeste hulgas suur.

- Suur on vajadus sotsiaaltöötajate järele, kes töötaksid tihedas koostöös perearstidega. Uuring kinnitas, et just perearstid on need, kellega suurem osa puuetega inimesi sageli kokku puutuvad. Sellest tulenevalt oleks vajalik sotsiaaltöötajate palkamine haiglate ja suuremate perearstikeskuste juurde.

- Teatud puudega inimeste igapäevaelu võib aidata parandada ka uute tehnoloogiate kasutuselevõtt: piloteerida võiks nt uute tehnoloogiate kasutuselevõttu puuetega inimeste transpordis (Uber Helpific ja Taxify vms), samuti võiks kaaluda Skype’i nõustamisliini avamist.

LIIKLEMINE

- Liiklemisega seoses on üks uuringu tulemustele tuginev konkreetne ettepanek kombineerida (vajadusel) invatranspordi teenus abistaja teenusega – uuring tõi välja asjaolu, et paljudel juhtudel oleks abivajajatel vaja tuge, kes aitaks puudega inimese invataksost eluruumi ehk lihtsalt uksestukseni teenusest jääb teatud abivajajatel väheks. Lisaks on mõningatel juhtudel vaja invatransporti abilist, kes aitaks abivajajatel siseneda ja väljuda ning hoiaks ka vajadusel korda (viimane on eriti asjakohane just puuetega laste transportimisel).

- Ühistranspordi osas tuleks (võimalik, et koostöös teenusedisaineritega ja kaasates kindlasti puudega inimesi) vaadata üle häälväljundiga teadvustamise võimalused ja transpordi infograafika, sh et ühistranspordi numbrid, liininimed jmt oleks võimalikult selgesti loetavad. Uuringus toodi välja ka suurem vajadus invaparkimiskohtade järele taastusravikeskuste ja haiglate juures, samuti viidati, et osalt jäävad ühistranspordi peatused haiglate juures puuetega inimeste jaoks siiski kaugeks.

- Ka liiklemisega seoses saab rääkida suuremast koostööst erinevate teenusepakkujate vahel, näiteks võiksid teenuseosutajad vajadusel pakkuda ka saatmisteenust.

TÖÖTAMINE

- Uuringust selgus positiivsena, et iga kolmas puudega tallinlane küll töötab, aga vajadus oleks selliste spetsiifiliste teenuste järele nagu toetatud töötamine ja terapeutiline töö. Terapeutiline töö on vajalik neile puuetega tallinlastele, kes ei ole suutelised töötamist viima isegi toetatud töötamise tasemele.

- Töötamise osas tuleb puudega inimesele läheneda individuaalselt, arvestades sealjuures tema võimekust ning soove. Siinkohal oleks vajalik enam pöörata tähelepanu nõustamisele sobivate töökohtade osas.

- Selge vajadus on ka tööandjate koolitamise järele, sh näiteks puudega inimeste töölevõtmisel rakenduvatest soodustustest. Ka Tallinna linn saaks siinkohal oma võimaluste piires teha soodustusi
tööandjatele, kes puuetega inimesi tööle rakendavad.

ÕPPIMINE

- Koolide ligipääsetavus nii füüsilises, kui sotsiaalses kontekstis (piirkondlik ligipääsetavus). Uuringu tulemustele tuginedes on koolide ligipääsetavus ning õppimisega seonduvad probleemid puuetega inimestele jätkuvalt olulisteks kitsaskohtadeks. Lisaks puuetega laste õppimise toetamisele on vaja rõhku panna ka koolide ja lasteaedade personali toetamisele ja koolitamisele, et nad oskaksid puuetega laste puudespetsiifikaga paremini arvestada.

- Oluline on puuetega lastele suunatud teenuste koondumine sinna, kus on abivajajad. Üheks selliseks teenuseks on näiteks logopeedi teenus, mis võiks kindlasti olla koolide juures. Eesmärgiks oleks vähendada asjaolu, et lapsed peavad erinevate teenuste saamiseks pikki vahemaid läbima ning vähendada laste transpordivajadust.