Pärnumaa veterinaarkeskuse ametnik ja volitatud loomaarst käisid Vändra vallas Orikülas Kõrgekalda talus hobuseid kontrollimas 5. aprillil. "Siis olid hobused kinni ja nälgimise märke tol hetkel ei olnud. Ka aiad olid sel hetkel terved," kinnitas Pärnumaa veterinaarkeskuse juhataja Raivo Mogilnõi.

Aprilli keskpaigast alates on hobused taas aedikust väljas käima hakanud ning otsivad ümberkaudsete külaelanike põldudel ja heinamaadel ka söögipoolist. 19. aprillil pildistati naabri heinamaal nosivaid raskeveohobuseid. Kuigi hulkuvad hobused on kohalikele tuttav vaatepilt, tekitas küsimusi see, kui kõhnad hobused välja nägid.

Eile väisas Pärnumaa veterinaarkeskuse volitatud loomaarst järjekordselt Kõrgekalda talu ning tõdes, et loomadele jagus kohapeal sööta. "Alati hinnatakse ka loomade toitumust ja sööda olemasolu," kinnitas Pärnumaa veterinaarkeskuse juhataja. "Sealsete hobuste pidamisel pole probleemiks loomade toitmine, vaid oma territooriumil hoidmine," tõi Mogilnõi välja.

Esmaseks lahenduseks hobuste hulkumise piiramisel näeb veterinaarkeskus seda, et tuleb kõrvaldada koplitest need loomad, kes aedikutest välja murravad ning kellega ka ülejäänud hobused kaasa lähevad. "Sellega tegeletakse," kinnitas Mogilnõi, kuid jättis täpsustamata, mismoodi.

"Loomade äravõtmine kelleltki on alati viimaseks abinõuks. Loomi saab veterinaar- ja toiduamet kelleltki ära võtta siis kui nende jäämine omanike juurde ohustab nende elu ja tervist," kinnitas Mogilnõi.

Kersti Kännu telefon oli täna välja lülitatud ning seega ei õnnestunud temalt kommentaari saada.

Pärnumaal Vändra vallas Oriküla ja selle ümberkaudsete külade elanikke on juba pea kümme aastat kimbutanud ringi hulkuvad hobused, kes tallavad nii põldudel kui ka hoovides ning tekitavad materiaalset kahju.

Juba aastaid on loodetud, et ehk jääb järjekordne rüüsteretk naabri põllul viimaseks ning Kersti Kännu hobused hakkavad püsima 40 hektari suurusel maa-alal. Aga teateid plehku pannud hobustest tuli keskmiselt korra nädalas. Mädara, Oriküla, Kadjaste ja Kurgja külaelanike mure ja viha on aegamööda koondunud lootusetuseks. Majanduslikku kahju saanud põllumehed ei ole Kännule aga kahjunõudeid esitanud. Ühed üritavad olla mõistvad ja leplikud: kui peamiselt üksinda suurt hobusekarja pidaval eakamal naisterahval ei ole piisavalt raha, et palgata hobustele eraldi hooldaja, rääkimata korraliku aia ehitamisest või karjuse panemisest, võib külaelanike sõnul aastas kokku pea kümne tuhane euro suuruse kahjutasu maksmisest vaid unistada.

Pärast seda pole veterinaarametilt rohkem pretensioone tulnud: loomad on terved, sööta ja joogivett jagub ning elutingimused on head. Hobuste hulkumine veterinaarameti pärusmaale ei kuulu. Loomakaitseseaduse kohaselt lasub uitavate loomade osas vastutus loomapidajal ning kui loomapidaja seda kohust ei täida, peab võõrast hoovist loomade äraviimist korraldama kohalik omavalitsus.

"Üks asi on see, et on inimesed, kes on saanud majanduslikku kahju, teine aspekt on loomapidamises," ütles Vändra vallavalitsuse arengunõunik Kalev Mitt veebruaris. Veterinaar- ja toiduamet hulkuvates hobustes probleemi ei näe, samuti pole ka loomakaitsel põhjust sekkumiseks, niisugused on seadused. Teisalt kurdab omanik ka vallaametnikele, et tal on raske hobustega hakkama saada. "Selgitasin talle: vähenda hobuste hulka. Kõige lihtsam lahendus: kusjuures ostjad on ka olemas, aga kui omanik nõus ei ole, ei saa ka vald aidata," ütles Mitt.