Merkel kutsus pressikonverentsil Türgi kaguosas asuvas Gaziantepi linnas üles looma „alasid, kus kehtiks osaline vaherahu ja oleks võimalik garanteerida inimeste julgeolek“, vahendab uudisteagentuur Reuters.

Võimalus hoida sadu tuhandeid põgenikke Süüria pool piiri aitaks nii Ankarat, mis võõrustab 2,7 miljonit Süüria põgenikku, kui ka Brüsselit, mis peab tegelema Euroopasse jõudnud põgenikega.

Türgi anonüümseks jäänud ametnik ütles eelmisel kuul, et Anakara püüab maismaaoperatsioone läbi suruda, kuna leiab, et ilma nendeta ei ole võimalik sõjategevust Süürias peatada. Ankara ei soovi aga tegutseda üksi või ilma laiema konsensuseta.

Süürias vaenutegevus peatati veebruari lõpus ning pärast seda on Assadi valitsuse ja opositsiooni esindajad pidanud Genfis läbirääkimisi. Nende eesmärk on leida võimalus lõpetada konflikt, mis on riiki räsinud juba viis aastat. Sel nädalal hakkas see poliitiline protsess aga üha rohkem kuristiku ääre poole liikuma, kui Kõrge Läbirääkimiste Komitee ja teiste opositsioonigruppide esindajad hakkasid riburada Šveitsist ära sõitma.

Süüria opositsioonil on põhjust taanduda, sest vaherahu asemel on hiljuti faktiliselt taaskäivitunud Süüria valitsusvägede ja osas kohtades ka neid toetavate Vene vägede löögid mässuliste vastu.

Viimased vaatlused täheldavadki, et mingit Vene vägede väljaviimist ei ole toimunud ja Palmyra linna tagasivõtmise kära varjus käivitati hoopis jälle opositsiooni ründamise kampaania. Uudisteagentuuri Reuters avalike allikate infol põhineva analüüsi alusel on Putini sõjaline kontingent on Süürias tugevam kui kunagi varem.