"Mis puudutab kohalikku omavalitsust, konkreetsel juhul Tallinna linna, on võtmeküsimuseks ikkagi järelevalve teostamine ja selle uus lähenemine, mis on efektiivsem kui reidid. Uue lähenemise alla kuuluvad elektrooniliste vahendite nagu kaamerate kasutamine," selgitas Jüri Pihl.

Munitsipaalpolitsei Ameti (mupo) kaamerate kasutamist saab jagada kaheks. Juba paari nädala jagu kasutab mupo rikkumiste tuvastamisel kaasaskantavat kaamerat. "Kui me räägime mupost, siis neil on olemas portatiivne kaamera, millega nad saavad fikseerida korrarikkumisi, sealhulgas ka taksonduse valdkonnas olevaid rikkumisi. Ma mõtlen siin väärtegusid."

Mupo plaanib lähiajal koostöös politseiga ka linnas olevate paiksete kaamerate videopilti kasutama hakata. "Linn panustas eelmisel aastal rahaliselt nende ostmisesse ja praegu on lõppjärgus koostöölepingu täiendamine, et ka mupo saaks neid kaameraid hakata kasutama tema pädevuses olevate korrarikkumiste avastamiseks, sealhulgas ka taksonduse valdkonnas. Sellised juriidilised küsimused saavad varsti lahendatud ja tehniliselt ei ole see kuigi kallis. See valmisolek on juba olemas," märkis Pihl.

Ajutised taksopeatused öisel ajal bussipeatustesse

Et järelevalvet paremini korraldada, peaks Pihli sõnul olema paremini korraldatud seaduskuulekate taksovedude reguleerimine. "Kasvõi vanalinnas nädalavahetustel ja õhtustel aegadel võiks olla rohkem ajutisi taksopeatusi. Üks võimalik koht, kus need võivad olla, on bussipeatused sel ajal öösel - kella ühest hommikul kella viieni -, kui bussiliiklust ei toimu. Seda teemat vaatavad ja kalkuleerivad praegu linnaasutused, et seda lähikuudel rakendada."

Pihl on enda kinnitusel toonud uue hingamise koostöösse taksojuhtide ja nende esindusorganisatsioonidega, mida soovis tema ametisse astumisel ka taksojuhtide liit. "Suurem ja parem koostöö politsei, teiste partnerite ja Tallinna transpordiameti ehk linnasiseste ametitega peaks tekitama lahenduse, et ühelt poolt oleks inimestel võimalik taksot tellida ja sõita igale poole, kus on see lubatud liikluseeskirjadega, viisakad taksojuhid saaksid oma tööd teha rahulikult ja need, kes rikuvad mingeid seadusi, saaksid siis ka vajadusel karistada, et nad hakkaks täitma kõiki reegleid," kirjeldas Pihl eesmärki.

Ühe mõttena on väljakäidud idee luua Tallinna taksorakendus, mis pakuks inimestele taksoteenust ühistranspordi kõrval.

Sõidujagamisteenus tekitab taksojuhtidele meelehärmi

"Sõidujagamisteenus, mida parlament praegu menetleb, ei ole minu arvates taksoteenus ja omavalitsuse rolli vähemalt praegu ei ole siin näha. Küll aga on taksojuhid mures, et see tuleb järsku selline varjatud taksoteenus kergemate nõuetega, ja sellepärast oleks hea, et seadus võetakse enne suve vastu," ütles Pihl "ja seda tehakse nii, et ta ei oleks põhiseaduse või mingite muude seadustega vastuolus. Siis läheks see praegune reguleerimata valdkond selgemaks, mis kindlasti võimaldab omavalitsusel, sealhulgas Tallinna linnal, tegeleda taksondusega efektiivsemalt, selgemalt ja paremini."

Pihli sõnutsi tekitab taksojuhtidele sõidujagamise juures muret ka see, et taksojuhid peavad palju suuremaid väljaminekuid tegema, et teenust osutada. Näiteks liikluskindlustus, mida taksojuhid maksma peavad, on oluliselt kallim.

Tallinna taksondust korrastava Pihli tööleping lõppeb esimesel juulil ning ta usub, et selleks ajaks on ta enda seatud eesmärgid saavutanud.

Juuli alguseks valmib Pihli aruanne tehtud töödest selles pädevuses, mis tal oli. "Juuni lõpus kirjutan kokkuvõtte kõikidest nendest asjadest ja tööst ning võib olla ka mõned soovitused, kuidas edasi minna. Järelevalve jääb ju ikka. Minu kui niinimetatud audiitoritöö - vähemalt praegu paistab küll - saab esimeseks juuliks läbi," arvas Pihl.

"Kõik saavad juba aru, kuidas seda teha ja järelevalve on võib olla siis paika loksunud kõigi nende teistmoodi võimaluste nagu elektrooniliste vahendite kasutamisel," lisas ta.