Särekannos sõnas, et esiotsa Delfile, et midagi niiväga uut mõttehommikul jutuks ei tulnud, küll aga sai otsitud fookust, kuidas lahendada rändega seotud probleeme nii kohalikul kui ka Euroopa tasandil.

Särekanno sõnul on lühikeses perspektiivis lahenduseks Euroopa liidu välispiiri kindlustamine, kuid pikas perspektiivis ei kao Euroliidu piir taha jäänud inimesed kuhugi ära ja samuti ei kao nende soov Euroopasse tulla.

"Lähima kümne aasta perspektiivis tuleb migratsiooni ja arengukoostöö temaatika üles täpselt sarnases võtmes nagu kliimaküsimus. Eeldan, et tuleb üks suuremat sorti Kyotot või Pariisi meenutav foorum, kus üritatakse sellele temaatikale leida globaalset lahendust. Olgu selleks siis kvootide või erinevate rahastusallikate kaudu. Tänane olukord ei ole jätkusuutlik," leidis Särekanno.

Oleme leppinud sellega, et kriis ei lõppe ära? "Kui tõlgendame kriisi kui rahvaste liikumist, siis on selle lõppemist väga raske näha. Inimesi tuleb maailma juurde, võimalused liikumiseks on oluliselt paremad kui kunagi varem ja pole ka seda aeda, mis inimeste nutikust kinni peaks. Nii et eeldada võib kindlasti seda, et inimesed liiguvad edasi ja Euroopasse tulijate arv saab kasvama."

Särekanno rõhutas, et Euroopa ümber müüri ehitamine probleemi ei lahenda. "Kas me saame sellel aastal näha sama suuri numbreid kui eelmisele aastal, on raske öelda. Põhirõhk on pandud sellele, et kokkulepped naabritega peaks ja kontrollimatut voogu ohjeldataks. Aga nagu ma ütlesin – need inimesed ei ole kuhugi kadunud. Süüria kriis ei ole lahendatud ja põgenikud Süüria naaberriikides ei ole kuhugi kadunud. On vaja leida mingi lahendus nende inimeste jaoks."

Mõttehommikule olid kutsutud president Toomas Hendrik Ilves, riigikogu esimees Eiki Nestor, välisminister Marina Kaljurand ja rändeekspert Uku Särekanno. Arutelust võtsid osa Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling ja komisjoni liikmed, samuti õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof ning väliskomisjoni esimees Sven Mikser. Kutsutute seas olid ka mittetulundusühingute Mondo, Eesti Pagulasabi, Sõbraliku Eesti Eesti, Arvamusfestivali, Poliitikaguru ning Euroopa Liidu sekretariaadi, siseministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi esindajad.

Rändekriis jõudis laineharjale aasta tagasi 19. aprillil, kui Lampedusa saare lähedal uppus laev 900 põgenikuga pardal. Uppunute hulgas oli ka lapsi. Eluga pääses vaid 28 inimest. Sel nädalal läks teel Egiptusest Itaaliasse põhja neli põgenikepaati. Uppus kuni 400 põgenikku Somaaliast, Eritreast ja Etioopiast.