RKK analüütik Henrik Praks märkis, et selleks, et Venemaa ei näeks konflikti tekitamisel mõtet, tuleks näidata tugevust ja vägesid juurde tuua, eriti selliseid võimeid, mida Eestis veel ei ole. Koos USA ja teiste liitlaste kohalolekuga saab heidutust näidata.

Ants Laaneots lisas uuringu tulemustele, et Venemaa relvajõudude viimase aja liigutused on provotseerimine, mis on seotud sellega, et venelaste rahulolematus juhtimise üle vaikselt kasvab. "Nad [Venemaa juhid] tahavad, et keegi kuskil kellegi alla laseks, et venelased oleks vihased Lääne vastu ja juhiks tähelepanu Putinilt kõrvale."

Stoicescu lausus, et Venemaal on suurem tõenäosus rohkem saavutada, kui kasutab üllatusmomenti ja tegutseb kiiresti, kuna NATO väed ei ole kõik kogu aeg Euroopas kohal. "Kui annab liitlastele aega, siis Venemaa ei saaks edu loota," nentis Stoicescu ja lisas, et see on ka põhjus, miks provotseerimine võib Venemaale karuteene teha: nõnda võidakse lisajõud Eestisse ja siia piirkonda laiemalt seda kiiremini kohale saata.

Strateegiline tasakaal

Komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul oli raporti eesmärk välja selgitada parim viis, kuidas saavutada ja säilitada püsiv strateegiline tasakaal Läänemere piirkonnas, mis minimeeriks Venemaa avaliku või varjatud agressiooni ohu piirkonna riikide suhtes.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse analüütikud Kalev Stoicescu ja Henrik Praks on raporti tähelepanu keskpunkti toonud piirkonna kaitse ja heidutuse Venemaa suhtes eelkõige liitlaste lahinguvalmis tavajõudude abil, mis peavad viibima või olema valmis siirmiseks NATO kirdetiivale.

Nad hindavad, et allianss peab lisaks liitlasriikide maavägede kohaloleku suurendamisele Balti riikides ja Poolas suurendama ka siin paiknevat õhuväge ning looma jõulise kohaloleku Läänemerel.

Raporti rõhk on asetatud heidutusele ja mitte sõjapidamisele ehkki muu hulgas hinnatakse ka seda, kui suur peaks olema NATO jõudude kohalolek Balti riikides ja Poolas ning milline oleks piisav ja õigeaegne lisajõudude suurus, mida oleks vaja mis tahes laadi Venemaa agressiooni tõkestamiseks regioonis.

Raport annab ülevaate Balti riikide, Poola ja liitlaste relvajõududest Läänemere piirkonnas, NATO reageerimisjõududest, Euroopa sõjalistest võimetest ja USA väestruktuurist Euroopas.

Teiselt poolt on autorid võtnud tähelepanu alla Venemaa sõjalise seisundi, analüüsitakse Venemaa relvajõude, Lääne sõjaväeringkonda, Kaliningradi oblasti ja Balti laevastikku ning Pihkva ja Leningradi oblasti sõjalist seisundit.

Raport on täienduseks riigikaitsekomisjonis mai alguses valmivale raportile „NATO heidutus Läänemere piirkonnas hetkeseis ja perspektiivid“.