Rõivas: ei ole tõenäoline, et Eesti muutub lähiajal ebaseadusliku rände sihtriigiks
Peaminister Taavi Rõivas vastas täna riigikogus esitatud vabaerakondlaste arupärimistele, mis puudutas võimalikku survet Eesti-Vene piirile.
Rõivas ütles, et pädevate ametiasutuste poolt koostatud ohuhinnangu kohaselt ei ole tõenäoline, et Eesti muutub lähiajal ebaseadusliku rände sihtriigiks, kuivõrd meil puuduvad rände tõmbefaktorid, näiteks ees ootavad kogukonnad.
"Küll aga on suurema tõenäosusega võimalike gruppide saabumine Eesti piirile, sooviga kasutada Eestit transiitriigina. Siiski jääksid need grupid pigem väikesearvulisteks ning sadade inimeste üheaegse ebaseadusliku piiriületuse või piiripunkti saabumisel rahvusvahelise kaitse taotlemise tõenäosus on väike. Suhtleme igapäevaselt nii kolleegidega põhjas – Soome, Norra, Rootsi – kui ka lõunas – Läti, Leedu, Poola –, ennetamaks igasuguseid võimalikke stsenaariume, ka neid, mille esinemistõenäosus ei ole suur," rääkis Rõivas.
Peaministrilt päriti ka selle kohta, et milline on sisejulgeolekujõudude tegutsemisviis juhul, kui põgenikud suudavad piiri ebaseaduslikult ületada ning satuvad kontrollimatult Eesti territooriumile ja kes hakkab kriisi operatiivselt juhtima ning milline on siinkohal peaministri roll ja vastutus.
"Pädevate ametiasutuste hinnang ütleb, et tõenäosus, et põgenikekriisi kasutatakse Eesti ühiskonna destabiliseerimiseks, on väike. Küll aga rõhutan, et Eesti riik peab olema valmis igaks, ka hüpoteetiliseks olukorraks. Ebaseadusliku piiriületuse korral on vastav asutus olukorra lahendamisel politsei- ja piirivalveamet, vajadusel rakendatakse vastavalt hädaolukorra seadusele hädaolukorra lahendamise plaani ning lähtuvalt olukorra mastaapsusest luuakse vajalikud juhtimisstruktuurid. Sellised teemad on Eestis mitte ainult seaduses hästi paigas, vaid need on ka valitsuse poolt korduvalt erinevatel juhtimistasanditel läbi mängitud," vastas Rõivas.
Lõpuks rääkis riigijuht ka sellest, et kui palju politseiametnikke, piirivalvureid, kaitseliitlasti ja abipolitseinikke kaasatakse riigipiiri turvamiseks, kui tekib tõsine surve ja kas lisajõududele on ette nähtud varustus, vormiriietus, toitlustamine ja majutus ning kas see on ka rahaliselt võimalik.
"Mis puudutab finantseerimist, siis hädaoluorras on võimalik kasutada Vabariigi Valitsuse reservi, täiendavalt on võimalik abi saada läbi Euroopa Liidu kriisireguleerimise mehhanismi ning inimressurssi on meil võimalik paluda ka teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest, näiteks läbi Frontexi kiirreguleerimise mehhanismi ja muidugi on meil olemas ka kahepoolsed koostöölepped naaberriikidega," rääkis Rõivas.
Rõivasele arupärimise esitanud Andres Herkel tõdes, et rahustav on muidugi kuulata, et riskide realiseerumise tõenäosus pole kuigi suur, kuid lisas, et ka Soomes ja Norras arvati veel aasta tagasi, et sellised riskid ei saa hästi realiseeruda, ometi tekkis suur probleem ja tegemist on vägagi haldussuutlike riikidega.
"Meie meelest on see näide hoiatav ja see ei ole ju üksnes piiri pidamise küsimus, vaid see on organiseeritud asüülitaotlejate haldamise küsimus. Aga ma laiendaksin seda Soome näidet või seda kummalist lahendust, milleni nad on jõudnud, et on vähemalt kaks piiripunkti, kust Euroopa Liidu kodanikud üle ei saa, Valgevene ja Vene kodanikud. Kuidas te hindate naaberriigi olukorda? Kas te peate võimalikuks, et midagi sellist saaks juhtuda ka Eestis või on meil vahendeid, et sellist survet ära hoida?," küsis Herkel lisaks.
Peaminister vastas: "Minu hinnangul on Eesti ja Soome idapiir siiski üksjagu erinev, kas või näiteks seetõttu, et Eesti piiril päris nii kaugeid asukohti, nagu on Soomes Põhjamaa või Lapi piiril, väga kaugel suurematest keskustest piiripunktid, ei ole, st päris sellist olukorda meil ei ole. Seetõttu on ka igasugune võrdlus on ehk pisut kohatu. Küll aga ma arvan, et igal juhul me peame – ka siis, kui me ei näe, et on väga tõenäoline, et sarnane asi, nagu juhtus Soomes või Norras, oleks meil tõenäoline – väga tõsiselt panustama piiri tugevdamisse. Sellised juhtumid, kus üle piiri tuleb näiteks kümmekond vietnamlast, ei ole meile juba mitu aastat mingiks uudiseks.
Seda tuleb ikka aeg-ajalt ette. Ja siis nende inimestega tegeldakse. Valdavalt on need inimesed saadetud koduriiki tagasi, kuna tegemist ei ole inimestega, kes vastaksid asüüli taotlemise reeglitele. On ka neid, kes on soovinud Eestit kasutada transiitriigina, aga loomulikult on meil Euroopa Liidu riigina kohustus nende inimestega tegeleda. Nii et selliseid väiksemaid gruppe on ju varem ette tulnud. Neid on ka viimasel ajal olnud, aga kõigi nendega saab Eesti Politsei- ja Piirivalveamet suurepäraselt toime, nad tagatakse piirilve väga lähedal. Kohalikud elanikud Setumaal on küllaltki hea huumoriga, mõnes kohas on isegi pandud juba vietnamikeelseid silte välja. See on pigem tõesti selleks, et natukene pilada. Tegelikult me muidugi teame, et kogumahus ei ole vietnamlaste hulk sedavõrd suur, et see kuidagi tõsiseks rändekoridoriks oleks muutunud. Aga neid on ette tulnud. Ja kui neid tuleb, siis PPA-l on selge käitumismuster olemas, kuidas nendega toime tulla."
