"See on vale tendents, et meil esitatakse riiki kui kõige kodulähedase korraldajat. Lasteasutused on olemuslikult omavalitsuslik ja kodulähedane tegevus. Riik ei parandaks selle valikute täpsust, vaid raskendaks enda ülesannete täitmist," sõnas Ligi Delfile.

"Ka käib lasteaedades 93,5 protsenti lastest, selle kohustuslikkus läheks aga vastuollu lapsevanemate vaba valikuga, mis näiteks koduõppe vormis kehtib isegi koolihariduses," tõi Ligi välja vastuse Repsi ja Küti ideele muuta vähemalt lasteaia viimane aasta kohustuslikuks. "Peab jääma omavalitsuste hinnata, kui palju lasteaedu subsideerida ning kas ja kuidas kohatasu küsida. Praegu küsitakse suhtena palkadesse vähem kui Põhjamaades," tõi haridus- ja teadusminister välja.

Ligi sõnul on oluline märkida, et kõige kehvemas olukorras ei ole mitte need pered, kel on töökoht ja lasteaed, vaid need, kellel pole. "Koha olemasolu on siiski kriitilisem küsimus kui keskmised kohatasud, ning soodustused neile, kel suuremad raskused. Taas - see on väga omavalitsuslik otsustamine, mitte valitsuse oma," sõnas Ligi kokkuvõtvalt.

Ligi rõhutas omavalitsuste autonoomiat, nende ülesannete selgemat lahutamist ning nende tugevdamist. "Koolivõrgu korrastamise käigus vähendame kohalike omavalitsuste kulusid põhikoolidele ning võtame üle gümnaasiume, mis vabastab omavalitsustele ka alushariduseks ressursse," täpsustas Ligi.

Nädala eest avalikustatud OECD raporti kohaselt tuleks kohemaid Eesti lasteaiasüsteemi reformida. Riigikogu liikmed Mailis Reps ja Helmen Kütt toovad ideena välja muuta vähemalt lasteaia viimane aasta kohustuslikuks ning riigi eelarvest makstuks.