„Aus on öelda seda, et koalitsioonilepet luues me ei leppinud kokku selles, et me käitume presidenti valides ühtselt,“ vastas peaminister Delfi küsimusele, kas koalitsioon kavatseb ühise presidendikandidaadi leidmises kokku leppida.

Rõivas tõdes, et kõige suurem lootus presidenti ära valida oleks, kui koalitsioon omavahel kokku lepiks, aga on selge, et isegi siis jääks riigikogus presidendi valimiseks hääli väheks. „Täpselt üheksa häält jääb puudu. Igal juhul peab olema laiem konsensus, kui loota parlamendis ära valimisele. Peame ületama koalitsiooni ja opositsiooni jooni selgelt.“

Rõivas sõnas, et tal on hea meel, et avalikkus n-ö Reformierakonna kandidaatidest räägib ja nad inimestele meeldivad, kuid imestab selle üle, et surve ja vastutus presidendi valimise üle pannakse Reformierakonnale nii tugevalt, justkui see oleks ühe erakonna siseasi. „Meil on 30 häält. 30 häälest jääb väga palju puudu, et presidendi valimiseni jõuda,“ muigas Rõivas.

Samuti tuletas Rõivas meelde 2001. aasta presidendivalimisi, kui igal parteil oli oma kindel kandidaat, kellele lõpuni truuks jäädi. „Tulemus oli see, et presidendiks ei saanud mitte kellegi meie kandidaat. Presidendiks sai president Rüütel. Ma usun, et see on ka huvitav õppetund elust,“ märkis Rõivas.

Justiitsminister Urmas Reinsalu tuletas seepeale meelde Lennart Meri ennustust. „Ta ütles, et pärast teda kindlasti ei saa presidendiks endine kommunist ning kindlasti tuleb järgmine president parem kui tema,“ muigas Reinsalu ja lisas, et tõepoolest ollakse hetkel olukorras, kus on vaja leida koalitsiooni piiri ületav ühisosa ning ei välistanud selle leidmise võimalust.