Vene ründelennukite provotseerivad ülelennud olid Laatsi sõnade järgi suhteliselt ebatavalised. „Üldiselt ei ole kombeks, et ühe riigi sõjaväe lennukid lendaksid nii lähedalt teise riigi sõjalaevadele,“ lausus Laats. „See ei ole igapäevane asi.“

Kui palju aga sääraseid lähilende üldse ette tuleb või kas need on sagenenud, ei osanud Laats täpsustada. Tema sõnul pole Eesti õhuväel sellist informatsiooni ega infovahetust selles osas USA kaitseväelastega, mistõttu tuleks selle statistika kohta küsida ameeriklastelt.

Ründelennukid lendasid USA sõjalaevast üle väga madalalt ja justkui simuleerisid rünnaku olukorda. Kui ohtlik see õigupoolest oli? „See on see, et laevameeskond ei tea, mis on tegelikult nendel lennukitel plaanis, mis on nende eesmärk,“ osutas Laats. „Ainus informatsioon, mis neil on, on sellest, mida nad [piloodid] teevad – ja seal on mitmesuguseid interpreteerimise võimalusi. Nad ei tea, mis samm tehakse järgmiseks,“ nentis Laats.

„Ma arvan, et nad on midagi sarnast, nagu meil on piiririkkumised, mille puhul me võime ju ainult oletada, aga me ei tea, mis nende Vene lendurite peas toimub. Samamoodi on ka, kui nad Eesti õhupiiri riivamisi ületavad – kas see oli kogemata, kas see oli tahtlikult tehtud, ja kui oli tahtlikult, siis mis plaanid neil on. See on spekulatsiooni teema ja ei oska öelda, mida nemad parasjagu mõtlevad,“ sõnas Laats ja lisas, et seetõttu on keeruline öelda, mis oli ülelendude eesmärk.

Laats nentis, et on mitu võimalikku põhjust, kuid neid loetlema ta ei soostunud. Rünnaku harjutamine on tema sõnul aga vähem tõenäoline, kuna seda ei tehta harilikult teise riigi laevadega.