"Eestis ja Lätis elab hulganisti mittekodanike, kelleks on endised NSVL kodanikud ja nende järeltulijad ning kellel pole elukohariigi ega mõne teise riigi kodakondsust. Nende riikide endi esitatud andmete kohaselt oli selliste inimeste arv 2016. aasta alguses 252 017 Lätis ja 82 341 Eestis, kusjuures Läti elanikkond on kokku 2 miljonit ning Eesti 1,3 miljonit inimest," teatas Yana Toomi pressiesindaja.

"Euroopa Liidu lepingu alusel jagatakse Eestile ja Lätile Euroopa Parlamendis mandaate vastavalt elanikkonna koguarvule. Samal ajal ei esinda Europarlamendi saadikud nende riikide mittekodanikke, kuna viimastel pole lubatud valimistel osaleda. Tulemuseks on see, et mittekodanikud pole Europarlamendis esindatud, nende koduriikide jaoks eraldatud saadikukohtade arv on aga ebaproportsionaalselt suur isikute arvelt, kellel pole hääleõigust," nenditakse petitsioonis.

"Lisaks sellele mittekodanikel Lätis pole ka õigust osaleda munitsipaalvalimistel. Eestis on mittekodanikel küll hääleõigus kohalikel valimistel, kuid nad ei saa olla valitud. Samas on EL kodanikel isegi siis, kui nad on elanud riigis alles lühikest aega, õigus nii valimistel hääletada kui ka kandideerida. Petitsioonis rõhutatakse, et hääleõiguse puudumine millisel iganes tasandil on ebaõiglane: Euroopa õiguse vaatevinklist on neil „kolmandate riikide kodanike” staatus isegi vaatamata sellele, et neil pole mingit kodakondsust," märgivad kolm eurosaadikut.

"Peale selle keelab Eesti põhiseadus mittekodanikel kuuluda poliitilistesse erakondadesse. Lätis seevastu pole mittekodanikel hääleõigust ega kandideerimise õigust mitte mingitel valimistel, kuid nad võivad olla poliitiliste parteide liikmed. Võrdluseks: Hollandis elavad „kolmandate riikide kodanikud” võivad hääletada ja esitada oma kandidatuuri kohalikel valimistel, samuti olla poliitiliste parteide liikmed ja asutajad."