"Enne iga valimist olen tajunud erinevatelt poliitilistelt jõududelt pehmet survet kandideerimiseks. Ja nii vähemalt kümme aastat. Kui välja jätta ÜRO peasekretär, siis on minu nime läbi aegade seostatud kõikvõimalike ametikohtadega (peaminister, justiitsminister, Euroopa Komisjoni volinik, Tallinna linnapea, Nõva vallavanem)," loetles jurist ja endine õiguskantsler Allar Jõks Delfile.

"Lähenevate presidendivalimiste eel on samuti olnud erinevaid arutelusid Eesti tulevikust, sh ootustest valitavale presidendile ning minu võimalikust rollist. Ka Margus Tsahknaga," nentis Jõks, kes enda sõnul aga mingeid veksleid pole välja jaganud. "Ma ei ole varem soovinud osaleda erakondlikus poliitikas ja ei taha seda ka tulevikus teha. Seetõttu on ebatõenäoline, et nõustuksin olema mõne erakonna kandidaat," lausus Jõks.

Intervjuus kõlas ka Jüri Luige nimi, kelle sõnul ei maksa sellest aga liiga palju järeldada. "Oleme tema (Tsahkna – toim), aga ka paljude teistega arutanud presidendivalimisi laiemalt, aga seda teevad praegu kõik, nii poliitikud kui ka poliitikahuvilised," selgitas Luik.

"Saan täiesti aru avalikkuse huvist ja on selge, et presidendivalimiste korraldus on tänaseks ajale selgelt jalgu jäänud. Seadust tuleks muuta, tulevikus peaksid kandidaadid vähemalt 4–5 kuud enne olema välja käidud, siis oleks ka selge, kellel oleks reaalselt vajalik 21 riigikogu liikme toetus," rõhutas Luik, kes meenutas, et hetkel on riigikogus vaid kaks erakonda – Reformierakond ja Keskerakond –, kes iseseisvalt kandidaadi välja käia saavad.

Kersti Kaljulaid ütles Delfile, et kuigi Tsahkna sõnas Eesti Päevalehele antud intervjuus, et presidendivalimiste kontekstis on räägitud ka temast, siis tema endaga tegelikult kandideerimisest räägitud ei ole.

Milline peaks uus president olema?

Oma ootustest valitavale presidendile rääkides ütles Allar Jõks, et vabariigi president on eelkõige põhiseaduse valvur.

Aasta alguses kirjutas Jõks koos kolleeg Carri Ginteriga Postimehes, et rahvas vajab presidenti, kes räägib veenvalt, samas keeles ja arutab läbi muret tekitavad teemad. Uus president peaks olema nõudlik valitsuse ja riigikogu suhtes, ning põhiseadus ei takista rahva manitsemist ega valitsuse noomimist.

Jüri Luik märkis, et kõige olulisem uue presidendi puhul on muidugi see, et rahvas saaks oma presidendi üle uhke olla.