Lugejad tööpakkujatelt vastuseid ei saa ja nii lüüaksegi tööotsingutele käega
Möödunud nädalal jagas Eesti Päevalehe arvamusplatsil Pille Mölderi arvamust, kuidas Eesti tööturg kogemuste ja suure tööhimuga vanemaealisi inimesi tõrjub. Palusime lugejatel jagada oma kogemusi, kui raske ikkagi on eakamana tööd leida. Lugejate lood on alljärgnevad.
"Olen 50+, tehnilise kõrgharidusega, mitme võõrkeeleoskusega, heas füüsilises vormis, terava mõistusega, meessoost. Tööjõuturg ei tõrju mind kuidagi, sest ma ei otsi enam tööd. Olen sellest loobunud, sest kogu see CVde saatmise aeg oli puhas jama ja enese petmine. Tegin 15 erinevat CVd, tippjuhile sobivast kuni lihttöölise omani. Lihttöölise CVs ei rääkinud sõnagi oma võimetest, tarkusest ja kogemustest, vaid luuletasin kokku tavalise töölise eluloo. Saatsin CV-sid kümnete ja kümnete kaupa. Paar korda vastati e-kirja teel, et ma ei osutunud sobivaks, korra kutsuti vestlusele, millele järgnes sügav vaikus. Vestlus ise oli sisutühi, võlts ja mannetu. Ülejäänud kordadel ei vastatud kordagi, nagu oleksin CV saatnud otseteed prügikasti. Lõplik järeldus on see, et minuvanuseid pole kuhugi tööle vaja. Alati eelistatakse kasvõi "valget lehte", peaasi, et ta on noor. Kuid see on isegi hea, vähemalt saavad noored tööd ja raha. kuidas nad muidu elaksid? Neil ju sääste pole."
"Vanemad inimesed ei saa vanuse tõttu. Minusugused noored ei saa kogemuse puudumise tõttu. Ei ole pirtsakas, aga oma väheste kogemuste põhjal võin öelda, et soovi lihtsalt tervist tappa ja teha raske füüsilist tööd (mida peaks tegema tegelikult kaks inimest). Kaalun Eestist lahkumist mingiks ajaks. Saaksin vähemalt erialalist tööd, mitte mingit paganama kastide tõstmist ühest kohast teise, millega saab hakkama isegi 3 klassi haridusega külapoe Pets. Ei halvusta ühtegi ametit, aga siiski leian, et mul on potentsiaali millekski paremaks kui see."
"Tegelikult ikka tõrjub tööturg päris aktiivselt ja vaadates pakkumisi ning hiljem pakkujatega ühendust võtmist jääb vägisi mulje, et need innukad tööandjad-pakkujad ei tea ise ka, mida või keda nad tahavad. Ei tahaks siinkohal kedagi halvustada, kuid arvukate kogemuste põhjal võiks koostada erinevate tööpakkujate ja tööjõu vahendajate välimääraja. Samas ei saa rahul olla ka meie poliitikute arusaamadega, kuna paljudel juhtudel seostatakse ümberõppe mõiste täiendõppe mõistega, mis paraku on aga kaks täiesti erinevat projekti. See ongi põhjus, miks meil ei ole vajalike oskustega inimesi."
"Igapäevaselt saadan neid CV-sid nagu sõge, passi seda telefoni nagu hurdakoer, aga mida ei tule - ei ühtegi kirja ega kõnet. Kogemusi on aastatega juba uhkelt, neli keelt vabalt suus, pikalt ka välismaal oldud ja sealtki kogemusega naastud, aga sellist töötajat ei vajata. Kogu internet on läbi tuuseldatud, suvalt isegi kirju saadetud, kuigi konkursse ei käi, aga ikka ainult totaalne vaikus. Ühesõnaga - 40ne on kepiga rauk valmis. Oleks vist õige saata 40-selt kohe pensionile, jääks see mõttetu enda lehvitamine ära. Kes seda üle pole elanud, ei oska sellesse olukorda ka ennast panna. Igasugused tibid on kuskil assistendid, paari päeva pärast vaatad, jälle kuulutus üleval. Keda siis otsitakse? Miinimumpalgaga orje 12-tunnisteks vahetusteks ja lisaks veel öösiti? Paljudes firmades pidavat olema rivi ukse taga, aga ma küll seda rivi ei taju, nähes kuulutusi. Tõesti ei tea, milleks neid kuulutusi panna, kui tegelikult reaalset töötegijat ei vajata. Veider."
"Kui pole tutvusi või puudub endal oskus end müüa (õigete tuttavate abil ja neile peale käies), siis on seis üsna nukker. Mitte ammu kandideerisin ühte ametisse, kus olulisim peaks olema väga hea eesti keele oskus, eeskätt kirjalikult. Kui guugeldasin, kes tegeleb selle personaliotsinguga, sai koheselt selgeks, et minusugusel ilmselt lootust ei ole. Saingi vastuse - endast poole nooremalt eestlannalt, lühikese, ebaviisakalt familiaarse ja vigase sõnastusega. Isegi paari lauset ei suudetud kirjutada korrektses kirjakeeles! SELLINE on inimene, kes tegi tollele ametikohale valikuid. Hiljem oli avalikult väljas, kes selle ametikoha sai - loomulikult poole noorem ja pole ka välistatud, et selle valiku teinu tuttav..."
"Mulle on öeldud 3 kohas (aasta jooksul), et mul on riskantne vanus (28). Kuna lapsi pole, siis arvatakse, et kohe jään rasedaks, kui nad mu palkavad ja siis peavad nemad kohe uuesti hakkama jälle uut töötajat otsima."
"Tööd pakkuvate tahvlitele vaadates tekib tõsine jahmatus. Juba paljudes pakkumistes sisalduvate nõudmistega peletatakse tööd otsivaid eemale. Lisaks kindlasti ka firmade endi töötajate arvamused ja eelistused imekombel töövestlusele saanuga osas. Tähtis on välimus, et äkki paks, kõhn, pikk, lühike, ei meeldi näoilme, äkki konkurent jne. Keskeas pole lootustki enamuses noorematest koosnevasse kollektiivi tööle saada ja tulenevalt ka töövestlusele. Üle keskea inimestel pole aga üldsegi mingit lootust, kui just kõige viletsamat ja kõige vähem tasustatavat tööd teha ei taha, millest ei jätku isegi vaesuses elamiseks. Pole siis ime, et meil väga paljud asised ja töötahtelised siit põgenenud ja põgenevad, sest arukates lääneriikides on neid vaja ja nad on oodatud. Kuuldavasti olla Soomes vaja lausa üle 50 000 lisakätt ehituse erialal. Kui pole enam oma tööjõudu, siis tuleb neid väljast sisse tuua ja jälle hakkab kõik korduma. Eesti ärikas ei mõista, et ta raha ja muu nimel ise kõiges süüdi ja pole mõtet hädaldada."
