Tarand tõdes, et osales eelmistel presidendivalimistel, kuna parasjagu olid keskerakondlased ennast nii sobivalt nurka mänginud, et ei saanud ise jõulisemalt kaasa rääkida ja ta kasutas selle võimaluse lihtsalt ära.

"See tekitas pahameelt, hämmastust, mõned inimesed lausa vihastasid südamest," rääkis Tarand.

"Kõik nad ütlesid, et nüüd peab olema mingi tehing. Ma võin öelda, et see olukord oli mulle kaitserüüks. Kui kujundlikult öelda: mina sain rahulikult käia sarviktaadi juures põrgus, kartmata, et jään tema omandiks. Ta muidugi tahtis kohe teha igasuguseid deklaratsioone ja lepinguid," ütles Tarand rääkides kokkuleppest Keskerakonna juhi Edgar Savisaarega.

"Meenub, kuidas istusime seal Leedo tennisväljakute ääres (kesklinnas Kaarli puiestee kõrval) kohvikus. Ta ütles: „Nii, Indrek, siin on mul nimekiri riigikogu liikmetest, keda saab ära osta. Hakkame mõtlema, mida me kellelegi pakume. Ma vastasin: „Edgar, kas sa tõesti arvad, et ma hakkan mingi sellise jampsiga tegema? Ei hakka!” Ta ütles seepeale, et siis sind ju ei valita. Vastasin: „No siis ei valita, aga vähemalt on mul käed puhtad.""

Põhjust, miks Savisaar ei seadnud toona üles oma kandidaati, kommenteeris Tarand, et tal polnud ilmselt kedagi võtta.

"Ega ju vähegi viisakam inimene ei taha päris peksukotiks minna. Seal oli ju kõik enne selge. Rosimannus oli ju kõik 78 allkirja ära võtnud. Ja suvel veel ka teist korda, et keegi ei hakkaks prõksuma. Eks sealgi lubati inimestele üht-teist. Need niidid lähevad kuni vallavanemate ja volikogu esimeesteni. Selles ongi Eesti kõige suurem häda, et oleme ehitanud endale political establishment’i, mis on võtnud oma vaimse metodoloogia Eesti NSV-st. Kui sellest lahti saaks, oleks jube hea," rääkis Tarand.

Tarand arutles ka Savisaare võimaluste üle saada presidendiks ja nentis, et "ainuke asi, mida tema teha saab, on üritada Siim Kallasega salajas jälle mingit sobingut teha."

"Ta on küll oma tervisest palju kaotanud, aga ilmselt siiski mitte võimet teha poliitiline lihttehe. Tema kandideeriks ise vaid siis, kui tal oleks 89% parlamendi toetusest käes ja selge, et ta võidab. Tema pole selline džentelmen nagu Paul Keres, et suudaks olla igavene teine. Tema tahab olla pervõi! Ma millegipärast arvan, et praegu nad sahkerdavad midagi Siimuga. Eks dinosaurustel ole omad mängud, aga poliitika tulevik on teiste päralt," arvas Tarand.