Reinsalu: riik peab võtma paadunud kurjategijad suurema tähelepanu alla
Justiitsminister tõi kriminaalpoliitika eriti tähtsa eesmärgina välja korduvkuritegevuse vähendamise ja riigi tugevama kehtestamise paadunud kurjategijate suhtes, olgu selleks korduvalt purjus peaga rooli istuvad inimesed, vanglast vabanemise protsessi sujuvamaks muutmine, karistusjärgse käitumiskontrolli laiem kohaldamine või välisriigi kodanike lisakaristusena riigist väljasaatmise suurendamine, teatas justiitsministeeriumi pressitalitus.
„Riik peab kaitsma ausaid kodanikke ja tegelema sellega, et elanike turvatunne oleks suurem. Mitmed hiljutised juhtumid on näidanud, et just korduvalt kuritegusid toime pannud inimestega tuleb senisest märksa intensiivsemalt tegeleda,“ rõhutas Reinsalu.
Minister avaldas ka head meelt, et ühiskonna usaldus prokuratuuri vastu on kõrge. „Elanikkonnas läbi viidud riigiinstitutsioonide usaldusväärsuse uuringu andmetel usaldab prokuratuuri 61% elanikest, tähelepanuväärne on ka see, 27% küsitletuist ei osanud vastavale küsimusele vastata, kuna nad ei ole prokuratuuriga kokku puutunud või ei tea prokuratuuri kohta. Usaldus on prokuratuuri suurim vara,“ rääkis justiitsminister oma kõnes.
„Tähelepanu tuleb pöörata igale kontaktile menetlusosalistega, sealhulgas eriti kannatanute ja tunnistajatega. Prokuröri ei tuleks küll näha klienditeenindajana, kuid põhimõte on sama – ühe inimese halb kogemus jõuab 10-20 inimeseni ning õõnestab seeläbi usaldust. Üha enam tuleb pöörata nägu toimikust inimese poole ja prokuratuur on seda järjest enam teinud,“ lisas minister.
Reinsalu tõigi ühe olulise punktina oma kõnes välja ohvrite õiguste kaitse ja eelmise aasta lõpus riigikogus selle tagamiseks vastu võetud seadusemuudatused. Kui kuriteoohver on see põhjus, miks politsei, prokuratuur ja kohus töötavad ja oma tööd mõtestavad, siis saame me ka paremini turvatunnet, usaldust riigi vastu tagada.
Minister rääkis oma kõnes ka kriminaalmenetluse seadustiku revisjonist, mille märksõnaks on säästlik menetlus – digitaalse menetluse ja digitõendite võimalused, samuti on väljakutseks küsimus, kas Eesti vajab ikka kõigis kriminaalasjades kolme kohtuastet või on siin ka ressursside säästmise võimalusi. Samuti tõi Reinsalu välja põhiõiguste paketiga seotud küsimused; alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmise selliselt, et noored tajuksid vastutust tehtud tegude eest ja neid oleks lihtsam hoida tulevikus õigel teel.
