Liitlased on alustanud Eesti julgeoleku järsku tugevdamist relvade ja vägedega
Mitmed analüüsid on viidanud, et Venemaa oht Balti riikidele on sel aastal eriti suur, sest Venemaa võib kasutada Barack Obama viimast valitsusaega ja suviseid olümpiamänge mingisuguseks sõjaliseks tegevuseks kas Balti riikide lähistel või lausa meie vastu. Nähtavasti peetakse ohtu piisavalt tõsiseks, sest just sel suvel on NATO liitlased toomas Eestisse senisest oluliselt rohkem vägesid ja samuti on toetatud kaitseväe relvastamist.
Nooremleitnant Roland Murof kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonnast teatas, et liitlaste suuremat kohalolekut näeme kevadel, kui algavad suuremad Eestis sel aastal läbiviidavad õppused.
Õppused toovad liitlasi
Kõige rohkem liitlaste üksuseid osaleb selle aasta juunis läbiviidaval õppusel Saber Strike, kus välisüksuste number ulatub üle 1600. Ka selle aastasel Kevadtormil osaleb seni suurim arv liitlaste üksuseid ehk ligi 600 liitlasvägede sõdurit.
Lisaks siinviibivatele Ameerika sõduritele saadab Holland Kevadtormile CV90 jalaväe lahingumasinaid kasutava mehhaniseeritud jalaväekompanii. Märkimisväärne on see, et kompaniisuuruste üksustega osalevad sel aastal veel Belgia, Ühendkuningriik, Saksamaa, Leedu ja Läti. Belglased saadavad lisaks veel ka õhutõrjerühma. Samuti võtavad Kevadtormist osa Kanada erialaspetsialistide meeskond ja Soome staabiohvitserid.
Saber Strike-l, kus osalejate arv kõigis kolmes Balti riigis ulatub üle 3500, on põhirõhk sel aastal Eestis läbiviidaval tegevusel. USA maaväeüksed toovad endaga Eestisse üle 500 ühiku tehnikat, millest suurema osa moodustavad Stryker soomustransportöörid. Lisaks Balti pataljonile, kuhu kõik Balti riigid panustavad vähemalt komapaniisuuruse üksusega, osalevad õppusel Soome ja Taani kaitseväelased. "Koostöö liitlastega on järjepidev protsess ja ei saa välistada, et liitlaste üksuseid on siia tulemas veelgi," kommenteeris Murof.
Sakslased tulevad
Mitmete üksuste siinviibimise detailid selguvad lähiajal. Praegu saab kaitsevägi öelda, et Ameerika Ühendriikide 2. jalaväerügemendi sõdurid jäävad siia kuni juuni lõpuni, misjärel vahetab nad välja uus USA üksus. Tegu on endiselt kompaniisuuruse rotatsiooniga.
Väljaõppelise koostegevuse eesmärgil saadab Saksamaa juunis kolmeks kuuks Eestisse kompanisuuruse Boxer soomustransportööre kasutava üksuse. Mehhaniseeritud jalaväekompanii saadab kevadel kuuks ajaks Eestisse ka Poola, nende õppustel osalemise plaanid peaksid samuti lähiajal selgemad piirjooned saama.
Balti õhuturbemissioonil jätkavad hetkel hispaanlased, kelle mais vahetavad välja britid. Aasta lõpus võtavad rotatsiooni üle sakslased.
Relvaabi
Liitlased aitavad kaasa ka Eesti kaitseväe relvastamisele. Kaitsevägi võttis 22. märtsil Ühendriikidelt vastu hiljuti relvastusse jõudnud Javelin relvasüsteemi laskemoonasaadetise.
"Tegemist on olulise laskemoona täiendusega, mis võimaldab kaitseväel hävitada kuni brigaadi suuruse vaenlase tankiüksuse," ütles kaitseväe pearelvur major Risto Pärtel, kelle sõnul jaotatakse raketid üle Eesti nende üksuste vahel, kes Javelin tankitõrjesüsteemi kasutavad.
Laskemoona tarne väärtuseks on 33 miljonit dollarit ja seda finantseeritakse Ameerika Ühendriikide Euroopa julgestusmeetmeteks eraldatud rahadest.
See tähendab, et need raketid lisanduvad varasema tehingu käigus ameeriklastelt Eesti maksumaksja raha eest ostetud 350-le raketile. Kaitsevägi ei ütle saadud rakettide hulka, aga tõenäoliselt saadi vähemalt sada, võibolla isegi mitusada raketti.
Samast programmist on ameeriklased hakanud toetama ka teisi Balti riike. Leedu saab sel aastal samuti 33 miljoni dollari eest sõjalist abi, juba on kätte saadud esimene saadetis Harris Falcon III raadiojaamasid.
Detsembris teatas kaitsevägi, et kätte saadi uue põlvkonna Mistral 3 õhutõrjerakettide saadetis. Mistral 3 rakettidel on uue põlvkonna sihitusandur, mis võimaldab lukustada kaugemal lendavatele ja väiksematele sihtmärkidele. Lisaks on parandatud raketi mootorit, et tabada sihtmärki kaugemal ning kiiremini. Uus sihitusandur ja täiendatud raketi aju võimaldab eristada valesihtmärgid õigest, tehes nii raketi lennuvahendi kaitsemehhanismidele immuunseks.
Mistrali rakettide uue põlvkonna laskemoon on kasutusõiguse saanud esmalt Prantsusmaa relvajõududes ja esimese välisriigina tarnitakse seda Eestile.
