"Mul on üsna suur mereäärne-linnalähedane krunt ja buumi ajal käis neid arendajaid ikka hulgi mind moosimas. Jäin endale kindlaks, et Lasnamäe tüüpi elu ma ei taha, kus päikest ei näe ja ainus vaade on naabri kööki. Kahjuks tõstis vald nüüd maamaksu lakke, et ma ikka ümber mõtleks. Õnneks on mul abistavad lapsed ja valla aferistid pühkigu suu puhtaks. Kui vaadata seda Randvere tee äärset, siis polegi vahet, kas Viimsi või Lasnamäe. Ka Eesti keelt on juba raske kohata."

"Korterit, kuhu kunagi päikest ei paista, ei saa eluruumiks nimetada. See, et keegi omaalgatuslikult kuhugi "elamispindasid" teeb, on juba omaette probleem."

"Kui naaber midagi ehitab, peab ta projektiga käima nii kohalikus omavalitsuses kui ka kõigilt naabritelt kooskõlastused küsima. Kui kõik ümbritsevad majad on näiteks kahekordsed, siis pole eriti lootust endale kolmekordset või neljakordset ehitada. Muidugi oleneb kõik ka ümbritsevast keskkonnast jms. Näiteks minu arendajast "naaber" soovib lähiajal oma majale viilkatuse arvelt täiskorrust välja ehitada ning sellega muutub maja kuju. Ühtlasi muutub ka üle katuse paistva päikese nurk oluliselt suuremaks. Kui ta eskiisiga minu aia taha tuli, tegin talle viisakalt selgeks, et enne kui ma pole näinud kalkulatsioone otsese päikesevalguse jõudmisest minu maja akendesse, pole siin üldse midagi arutada."

"Meie (linna)ehitust vaadates jääb mulje, et Eestis on maad ülivähe (nagu näiteks Hollandis), mistõttu on see kallis ja ehitama peabki kõik viimseni täis. Linnaplaneerijad võiksid vahel ise ka veidi ringi jalutada või ringi sõita, et näha tegelikku olukorda."

"Mina olen valinud oma kodud kõik päikese järgi. Kunagi elasin põhjapoolses korteris, see oli jube. Päike on just maamajade puhul oluline, aga paljud ei oska seda vaadata. Minu maamaja õuel on päike hommikust õhtuni, teeb ilusa kaare. See teeb kohe tuju heaks."

"Tegelikult peaksid naaberkrundile planeeritava maja kohta allkirja andma naabrid. Kas üldse lubada ehitada. Maja peaks paiknema teise krundi piirist vähemalt viie meetri kaugusel. Tegelikult aga ei teatagi, et hakatakse üldse ehitama. Kas jooniseid osatakse õigesti lugeda, mida elukoha kõrvale üldse ehitatakse? Tartus Supilinnas läks üks maja ümberehitusele, kui naabrid kohtusse kaebasid."

"Meil on "arendajate" survel järjest enam pehmendatud nõudeid uute hoonete ehitamiseks (ime on, et on jäänud kolme tunni nõuegi). Tulemuseks on sagedane toores naabritele "selga ronimine". Wõro Kommertsi ehitis on ainult üks näide, näiteid on tegelikult massiliselt.
Mida teha? Ainuke võimalus on taastada kunagised, kas või nõukogudeaegsed piirangud. "Arendajate" väide, et see segab linnade arengut, on jama - see segab vaid "arendajate" kasumite saamist."