Sihtasutus Kadunud tutvustab täna riigikogu õiguskomisjonis ettepanekuid, mis võimaldaksid muuta kadunute leidmise tänasest oluliselt tõhusamaks ja kiiremaks.

Kadunud inimeste otsimisega tegeleva sihtasutuse tegevjuhi Aare Rüütli sõnul ei võimalda tänased seadused rakendada inimeste otsimisel koheselt kõiki vajalikke tööriistu. "Paljudel juhtudel ei algatata täna inimeste kadumise korral kriminaalmenetlust, ent just see on praeguste seaduste järgi eelduseks, et saaks alustada uurimist ja viia läbi näiteks jälitustoiminguid. Meie hinnangul jääks paindlikuma seaduse korral teadmata kadunuks vähem inimesi kui täna, sest hetkel ei ole lihtsalt võimalik kõiki õlekõrsi kasutada," rääkis Rüütel.

Üheks võimaluseks on Rüütli sõnul eraldi kadunud inimeste otsimise seaduse loomine. "See ei ole kindlasti ainus võimalus, ent ootamegi hetkel, et õiguskomisjon hindaks võimalusi olemasoleva seaduse muutmiseks ja vajadust uue seaduse loomiseks. Peamine, et tänased piirangud inimeste otsimisel kaoksid," sõnas Rüütli.

Kadunud inimeste otsimise seadusega tuleks Rüütli hinnangul luua igasse prefektuuri nn. sideohvitseri koht ning defineerida selgelt kadunud inimese lähedaste poolt valitud esindaja ja menetleja omavaheline koostöö. “Erauurijate kaasamine on Eestis täiesti reguleerimata. Kui kadunu lähedane soovib otsimisse enda esindajana kaasata näiteks mõne koondatud või pensionile jäänud uurija, siis peaks olema selgelt paigas reeglid, mille järgi toimub infovahetus kadunu lähedase esindaja ja menetleja vahel,” rääkis Rüütel.

Ühtlasi teeb SA Kadunud ettepaneku moodustada vabariiklik uurimisgrupp maastikule mittejäänud inimeste kadumise uurimiseks. "Kui esimestel päevadel tegeleb kadunu otsimisega regionaalne otsimisgrupp, siis pärast seda jäävad lähedased oma murega sageli üksi. Teeme ettepaneku, et pärast esimese viie päeva möödumist peaks otsingute eest vastutuse üle võtma ülevabariiklik tagaotsimisgrupp," sõnas Rüütli.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid