Loe, mida kinkisid president ja esileedi Horvaatia presidendipaarile

Horvaatias riigivisiidil viibivad president Toomas Hendrik Ilves ja proua Ieva Ilves kinkisid Horvaatia presidendile proua Kolinda Grabar-Kitarović`le Johannes Lorupi klaasivabriku hõbeäärega kristallkarahvini, Horvaatia presidendi abikaasale, härra Jakov Kitarović`le aga Eestis ülipopulaarseks saanud puidust kikilipsu ning puidust mansetinööbid.

Teise maailmasõja eel Eesti klaasitööstuse ikooniks tõusnud Johannes Lorup alustas oma Tallinna klaasivabrikus 1937. aastal kristallklaasist toodete valmistamist. Populaarseteks muutusid veini- ja liköörikarahvinid, millest mõned kaunistati ka hõbeäärisega. Need olid esimesed omataolised Eestis toodetud kristallkarahvinid.

Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt küüditati Johannes Lorup juunis 1941 Siberisse, kus ta suri 42-aastaselt vangilaagris.

Nii peegeldub Johannes Lorupis – ettevõtlikus ja edasipürgivas mehes, kes osales Eestile iseseisvuse toonud Vabadussõjas ning siis ehitas üles Eesti suurima klaasi- ja kristallivabriku ning kelle okupatsioonivõim küüditas surmalaagrisse – Eesti 20. sajandi traagiline peatükk.

Ent Johannes Lorupi vähesed tänapäevani alles jäänud kristallkarahvinid on säilitanud oma lihvi kirkuse ja meenutavad meile Eesti riigi esimeste aastakümnete sära.

Ka puidust kikilips on igati eestlaslik ning ülimalt populaarne. Nii saab härra Jakov Kitarović hakata kandma 2014. aastal loodud Eesti pereettevõtte Wooden Lifestyle OÜ valmistatud trendikat kikilipsu, mille valmistamisel on kasutatud naturaalset wenge spooni ning mis on viimistletud loodusliku mesilasvahaga.Maria Valdma loodud puidust mansetinööpide materjaliks on tamm ja hõbe.

Lipsu kinkimine Eesti esipaari poolt on ehk isegi taotluslik, kuid antud juhul ei mängi siin rolli president Toomas Hendrik Ilvese kirg kikilipsude suhtes. Nimelt Euroopa lipsukandmise tava algatajateks peetakse justnimelt horvaate. Kolmekümne aastase sõja ajal (1618-1648) kandsid prantslastega koos võidelnud Horvaatia sõdurid eristumiseks (tol ajal veel vormiriietust ei tuntud) kaelas erksavärvilisi kitsaid rätikuid. Prantslased ei suutnud korralikult hääldada sõna “horvaadid” ning hakkasid neid kutsuma kravattideks (Croatia – cravat).

Horvaatide erksad kaelasidemed erutasid edevaid prantslasi, lihtsuse mõttes öeldi ka nende kohta “kravatid” ning moejanune kuningas Louis XIV sattus nendest erilisse vaimustusse, palgates kohe ametliku kravatitegija, lastes teha palju erinevate värvidega kravatte, et siis igal hommikul vastavalt oma tujule vastav värv kaela sidumiseks valida.

Homme kohtub Ilves Horvaatia Vabariigi peaministri Tihomir Orešković’iga ning Horvaatia parlamendi spiikri, akadeemik Željko Reiner’iga. Seejärel peab Ilves avaliku esinemise Zagrebi ülikoolis teemal Euroopa ristteel, kuhu me edasi liigume.

Kolmapäeval tutvub Ilves Rijeka ülikooliga ning külastab IT keskust, kus Eesti delegatsioonile tutvustatakse superarvutit Bura ning ülikooli teadusparki, kus tutvustatakse inkubaatorit ja robootika start-up`e.

President Toomas Hendrik Ilvest saadab äridelegatsioon, ametlikku delegatsiooni kuuluvad teiste seas aga välisminister Marina Kaljurand, siseminister Hanno Pevkur, ettevõtlusminister Liisa Oviir, kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, Eesti suursaadik Hovatias Celia Kuningas-Saagpakk aga ka Tartu Ülikooli andmeturbe professor Dominique Unruh.