Rootsi julgeolekupolitsei: Venemaa peab Rootsi vastu psühholoogilist sõda

Venemaa peab Rootsi vastu psühholoogilist sõda, mille sihtmärgiks on nii otsuste tegijad kui ka avalikkus. Eesmärk on manipuleerida, häirida ja mõjutada demokraatlike otsuste tegemist. Kümmekond Vene diplomaati Rootsis on agendid ja üks on pidanud Rootsist lahkuma, kirjutatakse Rootsi julgeolekupolitsei (Säpo) neljapäeval avaldatavas aastaraamatus.

Säpo 2015. aasta kohta käivas aastaraamatus on eraldi osa, mis kirjeldab põhjalikult, kuidas Venemaa panustab lisaks traditsioonilisele spionaažile üha rohkem ressursse psühholoogilisele sõjapidamisele. Seda kirjeldatakse Säpo aastaraamatu rubriigis „Venemaa arvamuse ja demokraatliku otsustamise mõjutamine“, kirjutab Rootsi ajaleht Dagens Nyheter.

Vene propagandat ja desinformatsiooni on kirjeldanud erinevad kommentaatorid, kuid et mõni Rootsi ametkond nagu Säpo sellest räägib, on Dagens Nyheteri teatel esmakordne.

„Julgeolekupolitsei leiab, et Venemaal on eesmärk mõjutada poliitilist otsuste tegemist ja avalikku arvamust ja mitte ainult Rootsis. Selline mõjutamine võib toimuda äärmusliikumiste toetamise, informatsioonioperatsioonide või desinformatsioonikampaaniate kaudu,“ teatab Säpo.

Eesmärk on õõnestada avalikkuse usaldust valitud ametnike vastu.

Koos Vene luure- ja julgeolekuteenistustega tegutsevad ka Vene meediakanalid. Säpo toob esile RT (Russia Today) ja Sputniku.

Eraldi näitena toob Säpo esile Rootsi kaitseministri Peter Hultqvisti allkirjaga võltsitud kirja, millest teatas Dagens Nyheter. Kirjas õnnitles Hultqvist ettevõtet BAE Bofors sõdiva Ukraina suurtükitellimuse puhul. Võltsingu jäljed ulatuvad Dagens Nyheteri allikate andmetel Peterburisse.

Säpo osutab sellele, kui kergesti moonutatud, väärad ja võltsitud teated levivad. Sellele aitavad kaasa nii lugupeetud meediakanalid, mis ei kontrolli korralikult oma allikaid, kui ka sotsiaalmeedia, mida Säpo peab üldse ohuallikaks:

„On oht, et avalikkuse usaldus igasuguse uudiste edastamise vastu väheneb. Sama efekti võib uudiste areenil saavutada selle üleujutamisega mõttetustega – eesmärk on ähmastada pilti ja külvata nii kahtluseseemneid,“ märgib Säpo.

Säpo näeb otsest seost Venemaa ametliku tegevuse ja Rootsis levitatava propaganda vahel.

„Julgeolekupolitsei nägemus on, et Venemaa on püüdnud avalike avalduste kaudu mõjutada Rootsi julgeolekupoliitilist teevalikut (võimalik liitumine NATO-ga - toim.). Sarnane propaganda levib ka Rootsi sotsiaalmeedias. /…/ Eesmärk on kuulutada Vene-meelset sõnumit ja tekitada ühiskonnas lõhestumist,“ teatab Säpo.

Säpo teatel on Venemaal Rootsis palju agente, kes on välisministeeriumi juures üles antud diplomaatidena. Tegelikkuses on nad luureohvitserid. „Kõige sagedamini töötavad nad sõjaväe luureteenistuse GRU või selle tsiviilvaste SVR-i heaks,“ teatab Säpo, mille hinnangul töötab umbes kolmandik Vene diplomaatidest Rootsis kattevarju all luurajatena.

Venemaal on Rootsis 37 akrediteeritud diplomaati. Kui Säpol on õigus, peaks kümmekond diplomaati olema luurajad.

Säpo teatel sunniti 2015. aastal üks Vene saatkonna töötaja Rootsist lahkuma. See võib seletada seda, miks kuulutas Moskva samal aastal ühe Rootsi saatkonna töötaja persona non grata’ks. Säpo aastaraamatus kinnitatakse Rootsi poolt esimest korda Vene diplomaadi Rootsist väljasaatmist.