On olnud palju etteheiteid, et mis see teenindaja töö nii eriline ikka on, sellest ei pea kogu aeg kirjutama, kuid tegelikult on küll. Pole ühtegi teist sellist tööd, kus töötaja tegeleb nii suure hulga klientidega oma tööpäeva jooksul. Kõige enam puudutab see muidugi suurpoode, kus teenindatud inimeste arv päevas on sadades.

Minu töölepingus on kirjas, et töötaja kohustub "oma tööülesannete täitmisel järgima tööiseloomust tulenevalt mõistlikku hoolsust, täites töökohustusi võimalikult parimal viisil vastavalt oma võimetele." See tähendab, et igaüks täidab oma tööülesandeid vastavalt oma võimetele. Teenindaja on üldiselt kohustatud kõrgetasemeliseks ja heaks teeninduseks tagades kliendi rahulolu. Kindlasti on mõne inimese võimed suuremad kui teisel.

Suuremates poodides on teenindatud inimeste arv keskmiselt 400-500 klienti päevas. See on päris suur hulk. Kui mul on kuus keskmiselt 15 tööpäeva, siis see teeb 6000-7000 klienti kuus ehk keskmiselt 78 000 klienti aastas. Kui öelda sellise koguse juures ühe kirjaliku kaebuse peale, et ma olen halb teenindaja, siis see on tugevalt liialdatud. Miks? Kui kliendid takistavad oma käitumisega mu tööd, siis leian, et neile märkuse tegemine oli üsna süütu tegevus.

Oleks ammu juba aeg keelata tööandjal teenindaja vallandamine ühe kaebuse peale, sest see ei ole lihtsalt seaduslik. Kaubanduses on inimeste äravool tohutu, kas see toimub niisama? Kindlasti mitte, sest töö nõuab enesevalitsust ning suurt pingetaluvust. Praegu on praktiliselt nii, et kui klient kasvõi kaudselt väljendab oma arvamust, et mõni teenindaja talle ei meeldi, siis on see tööandjale justkui eneseõigustuseks ja aluseks teenindaja vallandada. Kus on siin õigus?

Tööandja on ju ise inimese tööle võtnud ning ta ei saa lähtuda vallandamisel kliendi soovist ega arvamusest. Tööandja peab siiski täitma Eestis kehtivat töölepingu seadust, mis annab küll töötajale õiguse enda kaitseks, kuid arvestades teenindustöö raskust, peaks teenindajale olema selles seaduses lisa seadusepunktid.

1) Näiteks kindel lubatud kaebuste arv suhtes klientide arvuga, enne kui üldse tohiks hoiatust teha.

2) Lisaks võiks olla teatud kindel arv kaebusi aastas, mis võiks olla lubatud ilma hoiatust tegemata. Inimest ei saa ju vallandada ühe kaebuse pärast.

Praegu on ju ka Töötukassas piiratud võimalused millegi muu leidmiseks, mis pole klienditeendiaja ametiga seotud. Inimene lastakse klienditöölt lahti, sealt ta läheb Töötukassasse ja hakkab otsima jälle sedasama klienditööd, sest palju muud ju ei pakuta. Tootmistööle on väga vähe kohti ning muudesse kohtadesse ei saa hariduse puudumise tõttu. Kus on siin loogika, et inimene lastakse klienditöölt lahti, et ta hakkaks jälle otsima klienditööd?