"Pealtnägija": Eestis on küberväljapressimise ohvriks sattunud isegi riigiasutused

Kuigi erinevat küberründed on paraku igapäevased, siis viimasel ajal on Eesti paljud langenud nii öelda lunavara ohvriks. Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) lauale on ainuüksi viimastel kuudel jõudnud üle 100 juhtumi, kus tavaliste eraisikute kõrval on kannatajateks ka mitmeid avaliku sektori asutused.

Vaenulik krüpteerimine ehk failide lukustamine võõra inimese arvutis on viimasel ajal üks kõige kiiremini leviv kuritegelik häkkerluse vorm. Sisult on see lunaraha nõudmine ehk kui soovid oma perepildid ja muud dokumendid tagasi saada pead selle eest maksma, vahendab ERRi uudisteportaal.

RIA intsidentide käsitlemise osakonna juhataja Klaid Mägi sõnul võib ohver saada isik täiesti tavalise e-kirja, kus väidetakse, et tulevasele ohvrile on saadetud mingi arve. Samuti on kirjale üldjuhul lisatud ka manus, mis ka korduva aktiveerimise peale jääb tühjaks.

Tema sõnul aga laseb ohver kirjaga tegelemise ajal enda arvutisse pahavara, mis hakkab kohe tutvuma arvuti kõvaketta sisuga. "Pahavara aktiveerimine võtab natuke aega, kuid mõne aja pärast hakkavad failide nimed muutuma ning lukustuma. Selleks läheb umbes 15 kuni 20 minutit aega," selgitas Mägi.

Oht ei luura ainult üksikisikuid, vaid ka asutusi.

Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juhi Oskar Grossi sõnul aga ei tohiks mitte mingi juhul küberväljapressijatele alluda. Samuti ei soovita RIA inimestel pahavara autoritele lunaraha tasuda, kuna on näiteid, kus isegi maksmise järel pole inimene oma faile tagasi saanud.

Hetkel on algatatud ka kriminaalasi, kuhu on kokku koondatud kõik Eestis aset leidnud teadaolevad lunavarajuhtumid. Politsei palub kõigil ohvritel endast märku anda ja Riigi Infosüsteemi Amet ootab, et lunaraha maksnud inimesed saadaks neile lahtilukustamise aplikatsiooni.