Samal põhimõttel toimib riigivalitsemine olukorras, kus omavalitsuste autonoomia on sisuliselt nullini kärbitud. Ei ole lihtsalt võimalik, et Tallinnas elavad inimesed oskaksid korraldada ja kujundada eluolu Võrus või Jõgeval. Säärase korralduse tagajärjel rammitakse võrulaste ümmargune elukorraldus vägisi Tallinna arusaamadele kohasesse kandilisse kasti. Ei klapi.

Riigireformi üle võiks hakata arutlema hoopis sellest otsast. Riigi ja tema strateegiate ning poliitikate kohalolekut kohalikes omavalitsustes tuleks kahandada miinimumini ja omavalitsuste autonoomiat suurendada maksimumini.

Kui siis tahab näiteks Tallinn kehtestada endale mingeid arulagedaid maksumäärasid või New Yorgist kallimaid parkimistasusid – las proovib! Ja las proovib siis Rae vald, kas massiivsete maksusoodustustega õnnestub ettevõtjad ja tööinimesed endale meelitada.

Las Võru proovib ära, kuidas maitseb legaliseeritud kanep, ja kui selle tagajärjel suurenenud välisturismist tekkiv raha enam Võrru ära ei mahu, siis äkki õnnestub neil läbimõeldud finantssüsteemi abil Baltikumi finantskeskuseks tõusnud Valgas raha tulusalt ära paigutada.