Nõmme linnaosa vanem soovitab Nõmme noortemaja peahoone renoveerimise nimel teise maja maha müüa
Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku hinnangul võiks Nõmme noortemaja Mai tänava maja maha müüa, et finantseerida peamaja ehk Nurme tänava maja remonti. Sellist lahendust ei toeta ei haridusamet ega noortemaja direktor, kuigi erinevatel põhjustel. Samal ajal on pinged ka noortemaja sees: paljud lapsevanemad ja õpetajad pole rahul sealse tööõhkkonnaga, mistõttu hoolekogu esitas direktorile umbusaldusavalduse.
Terik kohtus sel nädalal kahe Nõmme noortemaja hoolekogu liikmest lapsevanemaga. „Päris mitmes osas mured kattuvad,“ sõnas Terik. „Üks mure on see, kuidas minna edasi noortemaja ruumiprogrammiga ehk hoonete küsimus. Arutasime, kas Mai tänava maja oleks võimalik kasutada Nurme tänava maja remondiks. Suuri lahkhelisid ei olnud.“
Linnaosa vanem käis enne vabariigi aastapäeva välja plaani, et loodusmaja võiks jätkata seal, kus ta on, Nurme tänava maja jääda noortemaja kasutusse, ja kolmandat, Mai tänava maja, võiks kaaluda müüa, et saadud raha kasutada Nurme tänava peamaja arenduses ja renoveerimises. Teriku hinnangul võiks Mai tänava maja müügist teenida 200–250 000 eurot, Nurme tänava maja renoveerimise hinnaks on haridusamet prognoosinud miljon eurot, nii et Mai tänava maja müügiga võiks teoreetiliselt kokku saada neljandiku vajalikust summast.
„Olen rääkinud ka Pääsküla gümnaasiumi direktoriga, kuidas tema suhtub sellesse, et mõned ringid tema majja koliks. Ta on öelnud, et see on mõistlik mõte, kuna praegu niikuinii mõned ringid juba Pääsküla gümnaasiumis toimetavad. Pääskülla kindlasti ei mahuks autode ringrada, mis on Nurme tänava maja hoovi peal – see peaks oma asukohta jääma, ma arvan, et see oleks oluline,“ rääkis Terik.
Teriku plaani korral koliks Pääskülla joonistajad, maalijad, tantsijad ja kabetajad. Nende ringide õpetajatel kolimisele suurt vastuseisu Teriku sõnul ei ole. „Lõplik otsus on siiski haridusameti käes, mina saan rääkida piirkonna poolt,“ lisas Terik.
Haridusameti juhataja Andres Pajula ütles Delfile, et peamine küsimus pole see, kas Tallinnal on oma huvikoolide renoveerimiseks raha või mitte, vaid selles, mis on otstarbekas ja mõistlik, ja selles, kuidas huvikoolides võimalikult head õpi- ja töötingimused luua.
„Nõmme noortemaja tegutseb praegu väga kitsastes oludes ning sealne keskkond ei vasta tänapäeva nõuetele. Nurme 40 asuv maja aga ei ole muinsuskaitse tingimuste tõttu võimalik laiendada, mida on öeldud ka kooli juhtkonnale. Kuna koolijuht on selles osas umbusklik, on Tallinna haridusamet kooli hoolekogu ettepanekul küsinud muinsuskaitseametilt infot Nurme 40 eritingimuste osas, et saada kinnitust, millised tegevused on selle hoonega võimalikud, millised mitte,“ sõnas Pajula.
Probleem on ka see, et linnal tuleb Nõmme noortemaja õpetajate palkadeks eraldada 20 protsenti rohkem raha kui teistele huvikoolidele, sest mitme rühma täituvus jääb ruumikitsikuse tõttu alla normi. „Tallinna Pääsküla gümnaasiumi projekteerimise hange on toimunud, projekteerija on leitud ja töö kooli renoveerimise projektiga on alanud,“ nentis Pajula. Kokkuvõttes tundub, et noortemajal tuleb senistest majadest ikkagi välja kolida.
Mai tänava maja müümise ideega seoses Terik haridusametiga vestelnud ei ole, küll aga haridusvaldkonda kureeriva abilinnapea Mihhail Kõlvartiga, kes võttis mõtte teadmiseks ja lubas seda kaaluda. „Eks see lõppkokkuvõttes ongi poliitilise tasandi otsus,“ nentis Terik.
Teriku ideest ei vaimustunud ka noortemaja direktor ja õppealajuhataja, kes ei taha ühestki majast loobuda. „Mulle jääb selle ettepaneku juures väga palju arusaamatuks,“ ütles Delfile noortemaja direktor Margus Maasik, kelle sõnul ei ole alternatiive arutatud. „Peahoone rekonstrueerimise plaanidest ei ole üldse juttu olnudki. Jutt on käinud Pääsküla gümnaasiumi projekteerimise lähteülesandest,“ sõnas Maasik ja lisas, et tema hinnangul pole loogiline, et kool peab ühe hoone rekonstrueerimise jaoks raha leidma nõnda, et müüb teise osa iseendast.
Küsimusele, kas ühe hoone müümine poleks parem variant, kui kõigist majadest välja kolimine, vastas Maasik, et ses osas on võtnud selge seisukoha 13. jaanuaril kogunenud õppenõukogu ja 20. jaanuaril haridusametis kogunenud hoolekogu. „Seal öeldi selgelt välja, et soovitakse Nõmme noortemaja jätkamist kolmes praeguses asukohas, ja samal seisukohal oli 10. veebruaril ka Nõmme halduskogu,“ rääkis Maasik, kes ei usu, et ühe maja müümine pealegi probleemi lahendaks.
Direktori sõnul on haridusameti plaan kõik kolm maja müüa, kuid Teriku kinnitusel ei saaks linn Nurme tänava maja müüa ka siis, kui tahaks. Veel tõstatas Maasik Vabaduse 22 hoone küsimuse, kuna see olevat varem olnud noortemaja bilansis ja nüüd müügis. Teriku sõnul oli see hoone kunagi linnaosavalitsuse oma ja tuli nüüd lihtsalt linnaosavalitsusele tagasi, olles vahepeal haridusameti bilansis. „Noortemaja ei ole seda maja tegelikult reaalselt kunagi kasutanud,“ rõhutas Terik.
Terik palus tagasisidet ka lapsevanematelt, kelle sõnul oli see esimene kord, kui nende arvamust küsiti. „Minu jaoks tuli see üllatusena,“ sõnas Terik. Selgus, et lapsevanemate seas on erinevaid arvamusi: osa ei taha muutusi, teised on nõus Mai tänava ringide kolimisega ja osa arvab, et ehk saab leida ruumi plaanitavasse Valdeku tänava põlvkondade majja. Teriku sõnul on tolles majas aga kõik pinnad juba kasutuse leidnud ja sinna noortemaja tegevusi paigutada ei saa.
Hoolekogu liikmetest lapsevanematega rääkis Terik kohtumisel ka Nõmme noortemaja tööõhkkonnast, kuivõrd maja kollektiivis on pikalt olnud pinged, mille tõttu on suur hulk õpetajaid majast lahkunud. Need õpetajad on leidnud uue pinna, kus noortega ringe edasi teha. Õpetajate lahkumise ja pingete tõttu on vähenenud ka ringides käivate laste arv.
Probleemid on ka direktori ja lapsevanemate vahel. „Ärksamad lapsevanemad on tunnistanud, et neil koostöö direktoriga hea ei ole,“ lausus Terik. Signaale, et direktoriga ei olda rahul, on tulnud ka hoolekogu poolt. „Mure on, et info ei liigu. Koostöö hoolekogu ja direktori vahel on sedavõrd kehv, et hoolekogu on nende kinnitusel teinud nii-öelda umbusaldusavalduse direktorile,“ sedastas Terik. „Näha on ka seda, et majasisest kollektiivi kaasamist ülemäära palju ei ole. Kindlasti on ka õpetajaid, kes on temaga rahul, aga minuni on neid signaale jõudnud palju ja igalt rindelt.“
Maasik ei ole umbusaldamisest enda sõnul midagi kuulnud, küll aga pole see uudis haridusametile. „Mis puudutab noortemaja juhi umbusaldamist hoolekogu poolt, siis usalduslikku tööõhkkonda ei ole Nõmme noortemajas olnud juba viimased neli aastat ning ka haridusametil on tulnud mitmel korral sekkuda. Kõige kurvem on, et see avaldub selgelt ka õpilaste arvu languses. Leian, et usaldamatuse õhkkonnas on väga keerukas saavutada häid tulemusi,“ sõnas Pajula.
Direktori ametis jätkamine on haridusameti otsustada.
