Põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet märkis, et kehtiva seaduse kohaselt on ka ametist lahkunud presidendil õigus tema erilise staatuse tõttu teatud hüvedele ning vähemal määral näeb seadus ette hüvesid ka ametist lahkunud presidendi abikaasale. "Kui me toetame põhimõtet, et ka ametist lahkunud presidendi abikaasal on õigus oma staatuse tõttu teatud hüvele, siis ei ole õige seda mingi suhtarvuga piirama hakata, sest abikaasaks ei olda piiratud ulatuses," lisas Laanet riigikogu pressiteenistuse vahendusel.

Eelnõu ei toetanud ka vabariigi valitsus ning leidis, et ametihüve näol ei ole tegemist tasuga või palgaga presidendi kõrval oleku aja eest, vaid esindustasuga, mis tuleneb perekondlikust suhtest. "Kui lähtuda eelnõu eesmärgist, siis peaks ka presidendi abikaasa hakkama esindusülesandeid täitma proportsionaalselt presidendi kõrval oleku ajaga," seisab valitsuse saadetud arvamuses.

Komisjonis tõstatati arutelu, kas kaotada seadusest sootuks presidendi abikaasale mõeldud ametihüved. Laaneti sõnul on ühiskonnas ühes haldusreformiga üha hoogustumas debatt riigireformi üle ning selle käigus võiks toimuda ka arutelu presidendi abikaasa rolli ja temale makstavate võimalike hüvede üle.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu (168 SE) eesmärgiks on muuta presidendi abikaasale ette nähtud esindustasu maksmise korda ning eelnõu paneks eluaegse esindustasu suuruse sõltuvusse sellest, kui kaua on esindustasu saaja olnud presidendi ametisoleku ajal presidendi abikaasa.

Komisjonis eelnõu tutvustanud Henn Põlluaasa sõnul pole tänane kord õiglane, sest õiguse täismahus ametihüvele saaks ka presidendiga väga lühikest aega abielus olnud isik. Eelnõu kohaselt hakataks ametihüve suurust määrama presidendi ametis oldud päevade jagamisel presidendi ametiajal presidendi abikaasaks olemise päevadega.

Kehtiva Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse kohaselt makstakse pärast presidendi ametivolituste lõppemist presidendi abikaasale ametihüvitist, mille suurus on 20 protsenti presidendi ametipalgast.

Komisjon saatis eelnõu esimesele lugemisele 15. märtsi riigikogu istungile ning tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas viis ja vastu neli liiget.