"Jaanuari alguses esitas valitsus advokatuuriseaduse muudatused, mis tollase Advokatuuri juhatuse tungival palvel sooviti kiirkorras vastu võtta. Üldkoosolekuks sooviti sisse viia muudatused mitme uue tasu kehtestamiseks, täiendkoolituste ja muude küsimuste reguleerimiseks. Osa neist oleks olnud võimalik lahendada täiesti Advokatuuri enda kodukorras, mitte seadust ülepaisutades," leidis Kübarsepp.

"Õiguskomisjon tegi vea, kui esimesel arutelukoosolekul otsustas lõpetada nii I, II kui ka III lugemise. See oli ilmselgelt ennatlik otsuste jada, sest eelnõud ei olnud kaitsma tulnud veel justiitsminister ega oodatud ära võimalikke muudatusettepanekuid. Loomulikult olid tähtajad enneolematult ülilühikesed," kirjeldas õiguskomisjoni liige Kübarsepp.

"Küsimus ei ole selles, kui tehnilist laadi ettepanekud olid. Küsimus on eetilise ja avatud asjaajamise puudumises nende poolt, kes peavad Eesti õigusruumi kaitsma. Tavapäraselt kulub selliste muudatuste menetluseks seadusandjal kuni seaduse välja kuulutamiseni Kadriorus vähemalt 2-3 kuud. Seekordne praktika üllatas isegi kogenud parlamendisaadikuid," muretses saadik.

Kübarsepp loodab, et selliseid olukordi Riigikogus enam ette ei tule. Vastasel juhul seab see Eesti õigusruumi usaldusväärsuse löögi alla. Praegu käitus Riigikogu advokatuuri käsutäitjana, mis on kahetsusväärne ja rumal.

Professor Jaan Ginter ja justiitsminister Urmas Reinsalu avaldasid eile muret seoses advokatuuri üldkoosolekul toimunuga, kui otsustati, et tunnistaja valeütlustele kihutanud ja selle eest riigikohtus süüdi mõistetud advokaat võib oma tööd jätkata.