Eile Eesti Päevalehes ilmunud intervjuus rääkis Taavi Kotka, et e-residentsuse sujuvat toimimist takistavad lüngad Eesti seadusandluses. Kotka sõnul said vajalikud kokkulepped valitsuse tasandil sõlmitud juba eelmisel suvel ning osa ametkondi nagu näiteks välisministeerium on e-residentsuse heaks teinud kõik endast oleneva. Pidurdajana tõi ta esile justiitsministeeiriumi.

Justiitsministri Urmas Reinsalu sõnul ei venitata mitte laiskusest, vaid hirmust, et Eestist võib asja kiire ja pealiskaudse lahendamise tulemusel kujuneda off-shore riik, mis võib omakorda viia alla Eesti krediidireitingu.

Justiitsministeerium saatis eelmise aasta sügisel huvigruppidele arvamuse avaldamiseks laiali eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega mh selgitati plaani muuta Eesti seadusi, et võimaldada juhtida Eesti äriregistrisse kantud äriühinguid välisriigist. Oma arvamuse saatsid Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium, Riigikohus, Tartu Maakohus, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Pank, Finantsinspektsioon, Notarite Koda, Advokatuuri Ühinguõiguse komisjon, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Tööandjate Keskliit, Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Pangaliit, milledest enamus olid kriitilised,“ selgitas Reinsalu.

„Peamise probleemina nähti seda, et Eestiga lõdvalt seotud ja ametiasutustele ning äripartneritele raskesti kättesaadavate ettevõtete suur hulk võiks kujundada Eesti nii-öelda off-shore riigiks, mis omakorda võiks negatiivse stsenaariumi korral kaasa tuua rahvusvahelisi piiranguid pangandusele ning ka riigi krediidireitingu halvenemise. Sarnastele riskidele juhtis tähelepanu ka Tartu Ülikoolist tellitud uuring.“

Samas kinnitas minister, et heausksete e-residentide hulga suurenemie on Eesti huvides ning töö e-residentsuse programmiga ei ole ministeeriumis lõppenud. „Kahtlemata on Eesti huvides e-residentsuse programmi heauskselt kasutavate ettevõtjate hulga suurenemine. Samas on riigi selge kohus maandada teatud laiemad ohud, mis sellega võivad kaasneda. Selles mõttes nii-öelda riigi garantiiga e-residentsuse programm ongi tunduvalt komplektsem ja erineb sarnastest eraalgatuslikest programmidest, kuna viimased kannavad eelkõige vaid äririski. Selliste riskide maandamiseks ei piisa vaid üksikutest kiiretest seadusemuudatustest, see vajab riigi poolt laiemalt lähenemist.“

Reinsalu lisas, et justiitsministeeriumil on kavas lähiajal minna valitsusse omapoolsete ettepanekutega selles vallas.