Puhu ja Kiia ristmikud on suure liiklussagedusega, kus on toimunud märkimisväärselt sõidukite kokkupõrkeid, sealhulgas inimkannatanutega. „Kiia ristmiku piirkonnas on viimase viie aasta jooksul toimunud neli inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles on vigastada saanud kokku viis inimest,“ selgitas maanteeameti liikluskorralduse osakonna projektijuht Siim Vaikmaa, „Puhu ristmikul on samal perioodil toimunud kuus inimkannatanutega liiklusõnnetust.“

Muraste ja Tutermaa piirkonnas on lisaks ristmikule ka palju teed ületavaid jalakäijaid. „Murastes on viimase viie aasta jooksul toimunud kaks inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles on saanud vigastada kolm inimest,“ ütles Vaikmaa, „Tutermaa uue kaamera piirkonnas on viimase viie aasta jooksul toimunud kolm inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles on hukkunud üks ja vigastada saanud neli inimest. Selles piirkonnas on ristmikuid ja ka jalakäijate teeületuskohti.“

Enne kiiruskaamerate paigaldust tehtud kontrollmõõtmised tuvastasid, et nendes piirkondades on kiiruseületajate arv kõrge. Puhu ja Kiia ristmikutele paigaldatud mõõtepunktidest on võimalik mõõta sõidukiirusi mõlemast sõidusuunast. Tutermaal ja Murastes on nii-öelda tavalised ühesuunalised mõõtekabiinid.

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernitsa sõnul on ca 30 protsenti kõigist hukkunutega liiklusõnnetustest seostatavad kiiruse ületamisega: suuremal kiirusel on keerulisem ohtu märgata ning vähem võimalusi sellele adekvaatselt reageerida. Eriti kriitilise mõjuga on Ernitsa sõnul liikumiskiirus jalakäijatega toimunud liiklusõnnetuste puhul, sest iga lisanduv km/h muudab tagajärjed oluliselt raskemaks. Kui kiirusel 60km/h toimunud kokkupõrge on jalakäija jaoks tõenäoliselt fataalne, siis 30 km/h juures on tal võimalik pääseda ilma tõsisemate tervisekahjustusteta. „Kui samast kohast märkavad ohtu 50 km/h ja 60 km/h liikuvad sõidukijuhid, siis seal, kus aeglasemalt liikunud sõiduk on juba seisma jäänud, on teise kiirus veel 40 km/h – kiirem sõiduk läbib reageerimise ajal, kus aeglustust ei toimi, niipalju pikema distantsi,“ tõi Ernits näite pealtnäha süütust kiiruseületamisest.

Kiiruskaamerate mõõtekabiinid paigaldas riigihanke võitja AS Alarmtec. Lepingu maksumus koos viieaastase hoolduse ja nelja uue mõõteseadme ostmisega on üle 300 000 euro. Kiiruskaamerate asukohtade ette on paigaldatud automaatkontrolli hoiatusmärgid.

Kokku on maanteeametil 63 mõõtepunkti, neist neljas on võimalik mõõta sõidukiirusi mõlemas sõidusuunas. Lisaks nüüd lisandunud kahesuunalistele mõõtepunktidele Jõgevamaal Puhus ja Harjumaal Kiia külas, on varasemalt kahesuunalised n-ö postid Libatses ja Rannus. Kokku on maanteeametil võimalik neist mõõtmiskohtades kasutda 45 mõõteseadet.