"See on ka täiesti arusaadav, sest meid ümbritsev maailm on meie jaoks muutunud keerulisemaks ja paratamatult mõtleme sünnipäeval tulevikule, et kas saame seda pidada ka näiteks 25 aasta pärast või ka saja aasta pärast veel. Siin olid tunda teatud murenoodikesed, mida ma pole varem, mitte ainult praeguse presidendi, vaid ka teiste presidentide kõnedes tajunud. See oli kõige suurem erinevus," rääkis Vseviov Delfile.

Tulevikust rääkides arvas Vseviov, et ennustada tulevikku ta küll ei oska ja kuigi ta kaotab aegajalt lootuse inimeste tervesse mõistusesse, siis kuskil ajusopis see lootus ikkagi veel elab.

"Kuigi paraku ajaloo kogemus seda ei kinnita. Me unustame kiiresti hädad. Kasvõi Esimese maailmasõja. Möödub ju natuke aega ja juba öeldakse, et lähme jälle ja inimesed on selleks valmis," rääkis Vseviov.

Vaata videost veel, milliseid valukohti ajaloolane Eesti elus näeb.