Maanteeameti koduleht sedastab, et teehoolduse põhimõtted on kehtestatud majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumist lähtuva tee seisundinõuete määrusega, mis jagab teed olenevalt liiklussagedusest seisunditasemeteks: teel, millel liiklus suurem, on nõutav seisunditase kõrgem ning hooldetööde tegemine toimub sagedamini ja põhjalikumalt; tee, millel liiklus väike, tehakse hooldetöid harvem ja väiksemas mahus.

Riigimaanteedel on kolm seisunditaset. Kõige kõrgemal ehk kolmandal seisunditasemel on 16 500 riigimaantee kilomeetrist 2100 kilomeetrit ehk vaid umbes seitsmendik.

Kolmanda taseme maanteed on Tallinna-Narva, Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu ja teised suurema liiklusega tugi- ning üksikud kõrvalmaanteed. Kolmandal tasemel on ka Jõhvi-Tartu maantee.

Teisel seisunditasemel on 3600 kilomeetrit teid. Sellel seisunditasemel tehakse küll regulaarset libedustõrjet, kuid sõidujäljed ei pea olema lume- ja jäävabad. Sellel seisunditasemel hoitakse enamuses tugimaanteid ning osa suure liiklusega kõrvalmaanteid.

Esimesel seisunditasemel on 10 800 kilomeetrit ehk valdav enamus teid, millel piirdub talihooldus tavaoludes vaid lumetõrje tegemisega, libedustõrjet tehakse vaid ohtlikes kohtades.

Missugune peab olema kolmanda taseme tee?

Majandusministeeriumi tee seisundinõuete määruse paragrahv 27 sätestab: „3. ja 4. seisunditasemega teedel peab olema ennetav libedusetõrje tehtud kogu sõidutee ulatuses, kui ilmaprognooside, teeilmajaamade andmete või muude selliste andmete alusel on tõenäoline haardeteguri vähenemine alla nõutava.“ Tõsi, määruse järgmine paragrahv 28 lisab, et öisele kui vähema liiklustihedusega ajale kehtivad leebemad nõuded. Tee omanik peab kolmanda taseme teel tagama nõutava seisunditaseme kõigil nädalapäevadel kell 6.00–22.00 ja öösel on lubatav 2. seisunditase.

Loe tee seisundinõuete määrust siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/115072015013

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lubas maanteeameti ja talihoolduslepingute määrusevastasuse probleemi kommenteerida tänase päeva jooksul.