GRAAFIK: Eelmisel aastal oli 19 raudteeõnnetust, milles hukkus üheksa inimest
Hooletusest ja liiklusreeglite eiramisest tingitud, traagiliste tagajärgedega otsasõite on jätkuvalt palju - hukkunuid oli üheksa ja vigastatuid viis. Positiivne on see, et kokkupõrgetes ei hukkunud ega saanud viga möödunud aastal ühtegi inimest. 2014. aastal seevastu oli viis hukkunut ja 12 vigastatut. Ka vigastatud inimeste koguarv kõikide raudteeõnnetuste lõikes on oluliselt vähenenud – kui 2014. aastal sai vigastada 19, siis 2015. aastal viis inimest, teatas tehnilise järelevalve amet.
Õnnetuste peamisteks põhjusteks olid sarnaselt eelnevate perioodidega liiklejate tähelepanematus, hiline reageerimine ja raudteel viibimine selleks mitteettenähtud kohas. Koguni üheksa õnnetust leidis aset kohas, kus raudteel viibimine ning selle ületamine on rangelt keelatud. Õnnetuste põhjuste analüüs näitab, et ohtlike olukordade ja traagiliste tagajärgede vältimiseks peavad ennekõike liiklejad oma liikluskäitumist parendama ning teadvustama, et raudtee on kõrgendatud riskiga piirkond.
Tehnilise järelevalve ameti peadirektori asetäitja Anvar Salometsa sõnul on ohutuse tagamiseks tehtud raudteeinfrastruktuuril mitmeid ümberkorraldusi. „Riik on koostöös ettevõtjatega loonud raudtee ületamiseks optimaalsemad trajektoorid ning seeläbi suunanud liiklejaid raudteed ületama selleks ettenähtud kohtadest. Oluliselt on parandatud ülesõitude varustatust tõkkepuude lisamise ning olemasolevate fooride asendamisega paremini nähtava LED-tehnoloogiaga. Lisaks on tänaseks üle Eesti kaardistatud ebaseaduslikud ehk n-ö isetekitatud ületuskohad, see on oluline info ohutusmeetmete väljatöötamiseks,“ lisas Salomets.
Amet rõhutab, et raudteed ületades tuleb suunata tähelepanu ümbritsevale liiklusele ja eemaldada segavad faktorid nagu nutiseadmed ja kõrvaklapid. Teadlikkuse tõstmiseks raudteega kaasnevatest ohtudest jätkab TJA koostöös seotud ettevõtete ja organisatsioonidega teavitus- ja uurimistööd, samuti koolidele suunatud spetsiaalsete õppematerjalide koostamist.
