"Viimase kolme aasta jooksul on Eesti kodanikud Iirimaal sõlminud 40-50 fiktiivabielu aastas," sõnas Eesti konsul Dublinis Tiina Jokst ajalehele Pealinn. "Suursaatkond on koostöös Iiri immigratsiooniteenistusega pidanud vaata et iga nädal tegelema fiktiivabielu juhtumite lahendamisega."

Ka MTÜ Living for Tomorrow juhi Sirle Blumbergi sõnul on fiktiivabielude sõlmimine viimaste aastate suur trend ja ka kõva äri, sest üldiselt käib taoliste abielude sõlmimine vahendajate kaudu. Tüdrukud leitakse enamasti suhtlusvõrgustikest ning peamised piirkonnad, kus värbamine toimub, on Blumbergi sõnul Tallinn ja Ida-Virumaa. Iirimaa on abielluastumise sihtpunktiks valitud tõenäoliselt ka seetõttu, et seal ei küsita abieluvõimetõendit, mida teevad paljud teised riigid.

Peigmehed peavad väidetavalt abiellumiseks välja käima 10-15 000 eurot, osa sellest läheb asjaajamisele, osa tüdrukutele ning ülejäänu rändab vahendaja taskusse. "Summad, mida tüdrukutele lubatakse, ulatuvad paarist tuhandest eurost kuni 5000 euroni välja," sõnas Blumberg. "Sinna kõrvale käib muinasjutt kiirest lahutusest." Tavaliselt aga tüdrukud lubatud tuhandeid ei näe. Kahjuks ei näe nad enamasti ka lubatud lahutust, ning siis hakkavad juhtumid laekuma sotsiaaltöötajate lauale. Näiteks ainuüksi Kohtla-Järvel tuli mullu tegelda 19 fiktiivabielujuhtumiga (võrdluseks: 2013. aastal oli seal üks ning 2014. aastal kaks taolist juhtumit).

"Meie lugude puhul on naine saanud kõige rohkem 900 eurot. Üks ei saanud midagi ning keskmine jääb kusagil 400 euro kanti," ütles Kohtla-Järve sotsiaalametnik Maarika Tarum.

Ent pruudi jaoks võib suuremgi probleem olla see, et võltsabielu lahutamine võib osutuda ülimalt keerukaks, aeganõudvaks ning kulukaks. "Iirimaal fiktiivabiellu astuja ei teadvusta endale, et tegemist on tegeliku abieluga koos kõigi õiguste ja kohustustega, mis on kehtiv kõikjal sealhulgas ka Eestis," lausus Jokst. "Pahatihti usutakse vahendajate müüti, et abielu lahutatakse 1-6 kuu jooksul. Paraku saab Iirimaal sõlmitud abielu lahutada üksnes kohtus, selle riigi seaduste kohaselt võtab see aega neli-viis aastat ning lahutada ei saa ilma mõlema osapoole teadmata."

Jokst lisas, et tihtilugu ei ole jäänud naisel pärast abielu sõlmimist ühtegi abikaasa kontakti, samuti on vahendajad vahepeal kadunud või väldivad suhtlemist. Sellisel juhul pole võimalik lahutamisprotsessi üldse algatadagi.