Richardsoni sõnul ei häiri teda, kui mõni institutsioon otsustab kutsuda esinema mõne ekstremistliku organisatsiooni esindaja.

Naise sõnul peaks üliõpilastel olema võimalus tutvuda vastuoluliste vaadetega, et õppida neile vastu argumenteerima.

Eelmisel nädalal ülikooli ajaloo esimeseks aserektoriks määratud Richardson ütles, et üliõpilastel tuleb tutvust teha vaadetega, mis panevad neid ebamugavalt tundma, et mõista teisi ning see läbi ka ennast paremini.

Ajaleht tõi näiteks islamistliku organisatsiooni Cage, mis propageerib islamit, peab Islamiriigi dzihadiste Süüria sõja „tegelikeks ohvriteks“ ja on vastu lääneriikide teroritõrjeoperatsioonidele Lähis-Idas. Aserektori sõnul tuleks ka neile anda võimalus oma vaadetest kõneleda. „Juhul, kui neile on võimalik vastu vaielda, arvan ma, et peaksime laskma neil oma hääl kuuldavaks teha,“ sõnas ta.

Richardsoni sõnul tunneb ta muret ka sellepärast, kuidas valitsus võitleb terrorismiga, kuna praegune kava, mis palub lektoritel anda teada radikaliseerumisest, paneb tema meelest moslemitest tudengeid end kahtlusalustena tundma.