Eestis on Palo sõnul praegu olukord, kus senise kursi jätkudes on vastavalt Praxise analüüsidele meil 25 aasta pärast praeguse umbes 600 000 töötava inimese asemel töötegijaid 100 000 võrra vähem ning peagi saab otsa ka Eesti arengule kaasa aidanud euroraha. "Meil aga räägib peaminister, et põhimõttelisi muutusi pole vaja ning piisab peenhäälestusest," selgitas Palo.

"Peaministri sihtide lugemine teeb ühtaegu nõutuks ja kurvaks. Mulle assotsieerub selline jutt laevakapteniga, kes selle asemel, et lekkiv laev esimesse sadamasse remonti juhtida, annab hoopis käsu purjetada täiskäigul avamerele. Saagu, mis saab, aga meie kurssi ei muuda," oli Palo kriitiline.

Mulle näib, et valitsuse juhterakonna põhiline probleem ongi suutmatus rääkida asjadest nii, nagu nad on.

Kuigi Eesti ei ole viimase 15 aastaga liikunud Põhjamaadele oluliselt lähemale ning sama rada käies jõuame oma tööviljakusega aastaks 2052 Euroopa Liidu keskmisele tasemele, elab meie peaminister jätkuvalt fluidumis, et oleme kohe-kohe Põhjamaadele järele jõudmas. "Mulle jääb arusaamatuks, millel see optimism põhineb?" küsis Palo. "Niikaua, kuni me ei tunnista vigu ja probleeme, pole võimalik leida neile ka toimivaid lahendusi. Mulle näib, et valitsuse juhterakonna põhiline probleem ongi suutmatus rääkida asjadest nii, nagu nad on."

Palo sõnul ei väsi ta kordamast, et pole olemas müstilist majandust, mida tuleb arendada. "Majanduskeskkonda saab riik küll mõjutada, aga majandust laiemalt saavad arendada vaid inimesed," rääkis ta. "Seega tuleb panustada inimestesse, nende elukeskkonda, tervishoidu, haridusse, võrdsete võimaluste loomisse. Ühesõnaga panustada tuleb sellesse, et Eestis oleks elamisväärne elu ja inimesed tahaksid siin elada ning töötada. Sellest kõigest peaminister paraku ei räägi."