Verhofstadt andis 2. jaanuaril intervjuu flaami ajalehele De Standaard, mis küsis, kas venelastele avaldab mingitki mõju see, kui mingi poliitik Brüsselis neile epistlit loeb.

„Üks moment, ma ei ole „venelaste“ vastu. Ma armastan seda maad ja selle elanikke. Ma leian, et me peaksime olema lahkemad viisadega üliõpilastele, teadlastele, äriinimestele, tavalistele kodanikele. Ma olen teinud ettepaneku, et vene keelt tunnustataks Euroopa Liidu ametliku keelena: Balti riikides elab miljoneid venekeelseid inimesi. Minu jaoks algab Euroopa tsivilisatsioon Atlandi ookeanist ja jätkub kuni Volgani,“ ütles Verhofstadt vastuseks.

Verhofstadt juhib Euroopa Parlamendis fraktsiooni, kuhu kuuluvad Eestist Kaja Kallas, Urmas Paet ja Yana Toom. Verhofstadti avalduse vastu võttis aga esimesena sõna Läti esindaja Roberts Zīle.

Zīle sõnul on Verhofstadti seisukoht, et vene keel tuleks teha Euroopa Liidu ametlikuks keeleks talle suur üllatus. Zīle räägib, et Lätis ja Eestis teatakse, kuidas käib integratsioon, ning meil on raskused ajaloo, okupatsiooniaja, meie riikide kolonisatsioon tõttu, kuid me teame, kuidas oma probleeme lahendada. Zīle palub Verhofstadti, et viimane jätaks selle teema Lätile ja Eestile, ning hindaks parem oma saavutusi kümne aasta jooksul, kui ta oli Belgia peaminister.