Koha sõnul on kontakt päästjatega loodud, kuid täna nad veel uut jõesängi kaevama ei hakanud, kuna olukord ei ohusta nende hinnangul veel hooneid ega inimesi. „Eks see oht on suhteline ka. Praeguseks on veetase normaalsega võrreldes tõusnud poolteist meetrit. Viimasel ööpäeval tõusis 20 sentimeetrit. Meil ei ole mingit põhjust uskuda, et ta nüüd homseks sama palju ei tõuse ja siis on küll vesi kohvikus,“ kirjeldas Koha olukorda.

Koha selgitas, et enne seikluspargi rajamist sai Kunda jõe veetaset vaadeldud ja seikluspark rajatud korraliku varuga ülespoole veepiiri, kuid pärast tööstusettevõtete paisude rajamist pargist ülesvoolu hakkas veetase jões kõikuma ning talvel üle ujutama. Kunstlikult ebaühtlaseks muudetud vooluhulk tekitab nimelt nähtuse, mida nimetatakse põhjajäätumiseks. Kui jões on vett vähe, külmuvad kärestikud põhjani kinni. Kui vooluhulk suureneb, voolab vesi jääle ja külmub omakorda. Nii tekib kärestikele jääst pais ja kärestikust ülesvoolu jääv jõeorg ujutatakse üle.


Tööstuse ja paisude negatiivne mõju Kunda jõe alamjooksule sai äsja ka Keskkonnaameti kinnituse. Nimelt kinnitas amet eelmise aasta viimasel päeval Sirtsi looduskaitseala ning Kunda jõe hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2016‒2025.

Sealt saab lugeda, et Kunda jõe alamjooksu füüsilist kvaliteeti on oluliselt halvendanud paisude rajamine jõele, mis on Kunda jõe puhul äärmiselt tõsiseks probleemiks. „Kunda linna piires asuvad jõel Kunda HEJ (Kunda I) ja IMG Energy (Kunda III) paisud (vastavalt 2,3 km ja 2,8 km suudmest) ning linnast väljas Kunda IV (Kunda mõisa) pais (5,5 km suudmest). Kõik nimetatud paisud on kaladele vastuvoolu ületamatud rändetõkked. Kunda III paisu juurde on 2012. aastal rajatud kalalift, samas ei ole kalaliftide abil võimalik tagada kaitsealuste kalaliikide rändetee efektiivne avamine ning hea seisund.“

Kaitsekorralduskava sedastab, et kalastiku seisund jões on halb, ehkki looduslikud eeldused lõhe ja meriforelli kasvualade jaoks on väga head. „Selle põhjuseks on jõe alamjooksul olevad paisud, mis välistavad siirdekalade tõusmise võimalused Kunda jõe keskjooksul olevatele kudealadele.“ Kava järgi takistavad paisud ka teiste kalade vaba liikumist elupaiga piires, jõe alamjooks on paisude tõttu isoleeritud kogu ülejäänud jõest, mistõttu jõgu kui elupaik on tükeldatud piiratud ulatusega lõikudeks ning seeläbi on jões alaliselt elavate liikide (nt jõeforell, harjus) arvuka ja elujõulise asurkonna asemel jões mitu vähearvukat ning ohustatut.

Vee voolurežiimi taastamiseks ja kalade liikumistee avamiseks on kavas pakutud ka probleemi lahendamise meetmeid, mille hulgas on ka hüdroenergia tootmise lõpetamine. Värske kavaga saab lähemalt tutvuda siin.