Gessen kirjutab, et 2015. aasta alguses kuulati 34 päeva jooksul Londonis tunnistusi 2006. aastal polooniumimürgitusse surnud endise Vene julgeolekutöötaja Aleksandr Litvinenko surma kohta. Võimalusest, et mõrva taga võis olla Putin ise, rääkisid juba ammu ajakirjanikud ja sellest on olnud juttu raamatutes, kuid võttis ligi kümme aastat, enne kui see küsimus tõstatati kohtusaalis. Ametlikult oli tegemist uurimise, mitte kohtuprotsessiga, kuid see toimus kohtusaalis ja seda juhtis (pensionil) kohtunik Sir Robert Owen (kohtuprotsess oleks olnud võimatu, sest Venemaa keeldus välja andmast kaht mõrvas kahtlustatavat). Londoni politseid esindanud Briti advokaat ütles oma lõppsõnas: „Kreml ei saa just kurta, kui kogu maailma silmad vaatavad tema poole vastutuse osas Litvinenko mõrva eest. Kõigist Litvinenko sihtmärkidest oli Putin kõige sagedamini tema pilgu all.“ Owen peaks avaldama oma raporti 21. jaanuaril.

Mais taotles Hispaania prokuratuur Madridi kohtu luba esitada rahapesusüüdistus 27 inimesele, kirjutab Gessen. See toimus pärast kümme aastat kestnud uurimist, mis puudutas teiste hulgas kõrgetasemelisi Vene ametnikke, kellest osal on Hispaanias ärid või kinnisvara. 488-leheküljelises kaebuses nimetatakse riigiduuma liiget, endist peaministrit ja endist kaitseministrit. Selles tuuakse välja mitmeid seoseid väidetava jõugu juhi, mõjuka Peterburi tegelase Gennadi Petrovi ja Putini siseringi vahel.

Detsembri alguses näitas Saksa telekanal ZDF kaht filmi Putini kohta. Neist teine, „Moskva jälg“, seostas Litvinenko juhtumi Hispaania juurdlusega, kirjutab Gessen. Väideti, et Litvinenko uuris just sidemeid Putini ja organiseeritud kuritegevuse vahel, mille Hispaania uurijad paljastasid.

2015. aasta alguses avaldas Vene meediagrupp RBK uuringu suure ülikooli laiendamise projekti kohta, mis võeti ette hiiglaslikul maatükil, mis kuulub osaliselt Moskva riiklikule ülikoolile ja osaliselt Vene riigile. Gessen märgib, et RBK uuring dokumenteeris üksikasjalikult projekti mõõtmed ja ulatuse ning paljude Venemaa tuntumate riiklike ja eraettevõtete juhtide osaluse. Ettevaatlikult keerutati aga kogu projekti juhtiva naise ümber, kes keeldus intervjuust. RBK teatas ainult, et tema nimi on Katerina Tihhonova ja teda on nähtud avalikult koos Putini lähedase sõbra poja Kirill Šamaloviga.

Järgmisel päeval kirjutas ajakirjanik Oleg Kašin, et Tihhonova on Putini tütar. Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov kommenteeris nii: „Ma ei tea, kes see on. Paljusid tüdrukuid on peetud Putini tütardeks.“ Uudisteagentuur Reuters teatas aasta lõpus, et 29-aastane Tihhonova on tõesti Putini tütar, Šamalov on tema abikaasa ning mõlemad on miljardärid.

Veel kirjutab Gessen, et eelmisel kuul avaldatud uuring paljastas ilmsed sidemed Venemaa peaprokuröri ja riigi kurikuulsaima organiseeritud kuritegevuse perekonna vahel. See küsimus tõstatati ka Putini 17. detsembril toimunud iga-aastasel pressikonverentsil.

„Ma ei aruta küsimusi, mis puudutavad minu perekonnaliikmeid. Nad ei tegele äriga, nad ei tegele poliitikaga, nad ei topi oma nina kuhugi,“ ütles Putin.

„See, et Putin pidi üldse selliste süüdistustega silmitsi seisma, näitab, et kinnistumas on uus arusaam Venemaast: Venemaa on maffiariik – mitte ainult sellepärast, et seda juhitakse nagu maffiat, vaid ka sellepärast, et seda juhib organiseeritud kuritegevus,“ kirjutab Gessen.