„Iru jäätmeplokk suudab aastas kasulikuks energiaks muundada kuni 250 000 tonni prügi ehk ca 80% kõigist tekkivatest segaolmejäätmetest. Seega võib öelda, et Iru elektrijaama jäätmeploki valmimisega lõppes Eestis segaolmejäätmete massiline ladestamine prügilatesse,“ rääkis Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo.

2013. aastal valminud ja 105 miljonit eurot maksnud jäätmeenergiaplokk käesoleval aastal töötanud stabiilsemalt kui varem ning andud ka rekordkoguse energiatoodangut. „Kokku tootsime 2015. aastal jäätmeplokis üle 270 gigavatt-tunni soojust Tallinna ja Maardu elanikele ning võrku läks ligikaudu 130 gigavatt-tundi elektrit. Sellisest hulgast elektrist piisab 50 000 keskmise tarbimisega kodumajapidamisele aastaks ajaks,“ võrdles Pajo. Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokis toodetud soojuse osakaal Tallinna linna soojavajadusest on ca 15%.

Alates 1. juulist 2014 on Iru elektrijaama segaolmejäätmete põletamisel koostootmisprotsessis toodetava soojuse piirhinnaks Konkurentsiameti otsusega 30,6 eurot megavatt-tunni kohta, mis on üks soodsamaid sooja hindu Eestis. Jäätmeplokis toodetud elekter suundub elektrivõrku ning selle müügihind kujuneb elektribörsil.

Jäätmeplokis kasutuses olev keskkonnahoidlik tehnoloogia sobib mitmesugust liiki segaolmejäätmete põletamiseks ning ei vaja jäätmete põletamiseelset purustamist ega sõelumist. Näiteks Soomes on sarnaseid jaamu hetkel töös seitse ning kolm on veel juurde ehitamisel.

Täisvõimsusel töötades põletab Iru jäätmeplokk tunnis keskmiselt 30 tonni segaolmejäätmeid. Keskmiselt külastab jäätmeplokki ligi 100 prügiautot päevas. Iru elektrijaamal on kehtiv EMAS (Eco-Management and Audit Scheme - Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem) registreering, mis tähendab, et elektrijaama tegevus vastab Euroopa keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi nõuetele.

Elektriks ja soojuseks muundatakse Iru jäätmeplokis ligi 85% jäätmetes sisalduvast energiast. Jaama soojuse tootmise võimsus on 50 megavatti ning elektritootmise võimsus 17 megavatti.