FSB keeldus algul ajaleheteadet kommenteerimast, kuid lükkas selle siis ümber. FSB pole mingile taolisele järeldusele jõudnud, ütles agentuuri esindaja Reutersile.
Berliner Zeitungi väidet eitasid ka asepeaminister Ilja Klebanov ja Vene mereväe pressiesindaja Igor Dõgalo.
"Õppuste käigus on selline õnnetus kindlalt välistatud, sest peal- ja allveelaevad tegutsevad rangelt eraldatud õppetsoonides," ütles Dõgalo uudisteagentuurile Interfax.
Vene sõjalaevad ei kasuta õppustel kunagi lahinglaskemoona, lisas Dõgalo.
Raketitabamuse võimalusest on juttu olnud ka varem. Läinud pühapäeval ütles Vene Balti mere laevastiku juht admiral Vladimir Jegorov riigitelevisioonile RTR, et see on üks võimalikest stsenaariumidest, mida Kurski õnnetuse uurijad arutavad.
Isegi kui Kurskit tabanud raketil oli ainult õppelaeng, võis ka väike plahvatus põhjustada Kurski enda relvade plahvatamise, arvas Jegorov.
Berliner Zeitungi andmeil teatas FSB Vene presidendile Vladimir Putinile, et Peeter Suur tulistas raketi ja varsti pärast seda registreeriti kaks veealust plahvatust, mida oli näha ka ristleja komandosillalt.
Ilmselt arvasid laevalolijad, et teine plahvatus kuulus õppuste juurde. Alles hiljem selgus, et Kursk asus täpselt plahvatuste toimumiskohas, teatas leht FSB raporti alusel.
Peeter Suure pardal olid õnnetuspäeval 12. augustil nii Põhjalaevastiku juht admiral Vjatšeslav Popov kui staabiülem viitseadmiral Mihhail Motsak, väitis leht.
Vene armee on varem väitnud, et Kurski katastroofi võis põhjustada kokkupõrge mõne välisriigi laevaga või Teise maailmasõja ajast merepõhja jäänud miini plahvatamine.
Lääneriikide kinnitusel nende laevu õnnetuspäeval selles piirkonnas polnud.
