REPORTAAŽ: Üks päev operatsiooniõena ehk lahtised haavad, paberi- ja laomajandus ning pidev valmisolek ootamatusteks
Esmaspäeva hommik, kell on 7.55, kui sisenen regionaalhaigla X-korpuse 3. korrusel asuvasse operatsioonikeskusesse. Mind tervitab särtsakas Elmira Piiritalo, kes on aastatel 1995 kuni 2005 töötanud regionaalhaiglas operatsiooniõena. Alates 2005. aastast kuni praeguseni on tema ametiks õendustöö koordinaator.
Elmira viib mind meeste riietusruumi juurde ja juhendab, kuidas ja mida selga panna, et saaksin liikuda operatsiooniblokis. Punased püksid jalga, sama värvi pluus selga ja kummist jalanõud jala otsa. Haaran fotokoti ja olen valmis.
Operatsioonikeskuse eesruumis on kümmekond punast operatsioonilauda saabuvate patsientide jaoks valmis. Elmira räägib, et kõikide töökohustuste hulgas on operatsiooniõena töötamine tal vaid väike osa põhitööst, kuid abikäis on alati vaja.
Samal ajal osutabki ta suurele ekraanile, kus on näha isiklikke andmeid: patsiendi vanust, sugu, operatsiooninimetust ning kirurgi nime. Seetõttu jätan ekraani pildistamata ning teen pildi hoopis paberversioonist, millele Elmira hiljem osutab.
Morne inimesi siin ei kohta. Elmira sõnul ta lausa ootab, et saaks tulla tööle oma sõbralike kolleegide juurde.
Enamus päevast möödub arvuti taga tööd tehes. Elmira töökohustuste hulka kuulub näiteks operatsiooniõdede töö koordineerimine, operatsioonitubades ettetulevate probleemide lahendamine, puuduolevate operatsiooniks vajalike abivahendite tellimine, katki läinud seadmete ja instrumentide parandusse saatmine, juhendite tegemine, koosolekuteks valmistumine, e-mailidele vastamine, tooteesindajatega suhtlemine, koolituste planeerimine, hankedokumentide koostamine ja palju, palju muud.
Koordinaatoreid on suisa mitu, nende töö on erinevate kirurgiliste erialade vahel ära jaotatud.
Aga vahepeal on Elmira ettevalmistus operatsiooniks jõudnud nii kaugele, et on aeg panna müts pähe.
Ja seejärel mask ette ning nüüd võib asuda operatsioonituba ettevalmistama.
Patsient on saabumas.
Esimene patsient vurab uksest sisse. Ta tõstetakse teisele operatsioonilauale, ehk siis sellele, millega liigub ta otse operatsioonituppa. Saabunud voodi jääb teda ootama operatsiooni lõpuni ootama - operatsioonilauad ongi sellised mobiilsed.
Sõbralik Elmira tekitab ükskõik kelles sooja tunde ja hirm operatsiooni ees kaob.
Sõit operatsioonituppa algab. Tuba nr 11 ootab.
Aeg tiksub ja patsient on teel.
Jõudnud kohale, sõidutatakse patsient uksest sisse ja tõmmatakse uks kinni.
Muide, selleks et kõik ikka patsiendi jaoks ohutult kulgeks, peab mitu meditsiinitöötajat patsienti identifitseerima. Selleks kasutatakse operatsioonikeskuses kirurgilise ohutuse kontrollkaarti.
Kui patsient on kohal, siis laua ratastega osa eemaldatakse ja operatsioonilaud kinnitub põranda küljes oleva laua juhtimise süsteemi külge.
Kätepesu on ülitähtis ja seda tuleb teha mitu korda päevas. Alguses seebiga, siis käte desinfitseerimise lahusega ja kõige lõpus pannakse kätte kummikindad.
Kittel selga ja kõik ongi steriilne.
Instrumendid pannakse korrektselt ritta, et arstile oleks kõik käepärast anda.
Arstid on kohal.
Seejärel riietab Elmira arstid.
"Lahused paika, siia topsi," näitab Elmira. Need on viimased ettevalmistused operatsiooniks.
Operatsioon toimub lokaalanesteesias ehk paiktuimastusega. Võrdluseks võib tuua üldtuimastuse, narkoosi. Patsiendi vaade varjatakse, patsiendi nägu kaetakse linaga, et teda mitte šokeerida. Valu patsient ei tunne, kuid kuuleb kõike ja on teadvusel.
Arstid alustavad operatsiooni, Elmira assisteerib.
Verejooksu sulgemiseks kasutatava seadme tarbeks asetatakse arsti jala juurde pedaal, mis käivitab instrumendi.
Elmira abistab arste, ulatab instrumente.
Hakkame haava sulgema.
Abiks on niit ja nõel.
Paharet, kes patsiendile muret valmistas, saadetakse laboratooriumisse uuringutele.
Ja ongi kõik! Kasutatud instrumendid pannakse kokku, tuba tehakse korda.
Elmira vastutab ka selle eest, et operatsioonimeeskonnal oleks operatsioonisaalis kõik olemas, ka tagavara, sest mine tea mida ja millal vaja võib minna. "Ladu on uhke ja võimas ja kõik asjad on väga vajalikud," rõhutab Elmira.
"Millestki ei tohi puudust olla. Kõige parem on, kui riiulid on täis," muheleb Elmira.
See on siin operatsiooniks vajalike kruvide ja plaatide ladu.
Instrumentide ladu, siin peab kõik olemas olema.
Operatsiooni ettevalmistus algab siit.
Näiteks see siin on rinnakusaag.
Kohvi, teed ja vett kulub üksjagu, sest töö on pingeline ja keha vajab vedelikku.
Katkine instrument tuleb saata remonti.
JÄRGMINE OPERATSIOON
"Sa pead olema valmis kõigeks - ootamatusteks -, seega pead peas kogu operatsiooni läbi mõtlema," räägib Elmira.
Uus patsient on juba operatsioonilauaga valmis saali sõitma, tuleb teha veel viimased kontrollimised.
Kõik info sisestatakse süsteemi, et oleks teada kus, mida, kui palju ja kunas kasutati.
Kui abikäed abilised on hõivatud, lööb operatsiooniõde ka ise käed külge ja toob transporteri, millega laud koos patsiendiga ärkamispalatisse veeretatakse.
Kõne osakonda ja patsiendile tullakse järele.
Elmira läheb nüüd kontoritööd tegema, enne aga koristab operatsioonitoa.
Vahepeal tuleb ka uus kaup vastu võtta ja laoriiulitele asetada.
Väike paus kolleegidega ja seejärel tuleb asuda laua taha tööd tegema, kuniks kõik jälle otsast peale algab.
Samal ajal käib teistes operatsioonitubades kibe töö, mis ei katke kunagi.
Igaüks teab oma rolli ja eesmärki.
Mida siis ikkagi teeb operatsiooniõde?
Operatsiooniõe roll operatsioonitoas on palatiõe rolliga võrreldes rohkem tehnilist laadi.
Tehnilise tegevuse piires on neil kohustus erialase rolli soorituse ees, mis sisaldab operatsiooniks ettevalmistamist, patsiendile operatsiooniks sobiva asendi andmist, instrumenteerimist operatsioonil, instrumentide ja tampoonide loendamist, aseptilise tehnika ja operatsioonikäikude valdamist, korrektset aparaatide ja instrumentide käsitsemist (nagu näiteks diatermia, endoskoobid, laser)
Operatsiooniõde töötab intraoperatiivses perioodis multidistsiplinaarse meeskonna osana. Ta töötab tervishoiu meeskonnast sõltumatuna ja /või sõltuvas rollis.
Operatsiooniõdedel on oma ühing – Eesti Operatsiooniõdede Ühing.
2016. aasta veebruaris lõpetab esimene lend operatsiooniõdesid Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, kes saavad Euroopas tunnustatud operatsiooniõe eriala diplomi, operatsiooniõdede üks koolitajatest on ka Elmira.
2008 aasta aprillist alates teeb Eesti Operatsiooniõdede Ühing koostööd Euroopa Operatsiooniõdede Ühinguga (EORNA).
Eestit esindavad EORNA juhatuses Tiiu Koemets ja Elmira Piiritalo.
