„Vastupidi, näokatete keelu ja Istanbuli konventsioonist tulenevate nõuete koos arutamine on mõistlik, kuna need mõlemad on seotud läänemaailma kultuuri mittesobivate naiste väärkohtlemiste praktikatega. Näokatet saab pidada soolise diskrimineerimise (ja seda mitte ainult meil, vaid ka islamimaades), väärkohtlemise jne iganenud soostereotüüpide sümboliks ja taastootjaks.“

„Meil on õigus kehtestada oma ühiselu reegleid nii nagu õigeks peame. Selleks tuleb need küsimused ühiskonnas tõsiselt läbi arutada, mitte arutelu peita. Pean oluliseks, et probleemid mõtestataks läbi enne, kui oleme nendega silmitsi praktikas,“ rõhutas Reinsalu sarnaselt täna samuti sel teemal arvamust avaldanud eelkäija Andres Anvelti (SDE) ja siseministri Hanno Pevkuriga (Reformierakond).

Vastavalt valitsuse tööplaanile on Rahvusvahelise naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ratifitseerimise eelnõu ettevalmistamise (Istanbuli konventsioon) tähtajaks 2017. aasta. Seega on Justiitsministeerium algatanud vastavad seadusemuudatused tunduvalt varem, kui esialgu plaanis. Seetõttu ei ole alust ka etteheitel, nagu hakkaks nende teemade koos menetlemine takistama Istanbuli konventsiooni sujuvat ülevõtmist.