Perearst: sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknat ähvardab 1. jaanuarist puuetega inimeste ja arstide pahameel
Perearst Eero Merilind kirjutas Facebookis, et perearstid on pahased nõude peale hakata järgmisest aastast määrama hooldusvahenditele pikkasid koode, sest see pole arstide töö.
"Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknat ähvardab 1. jaanuarist puuetega inimeste ja arstide pahameel ning oht, et ta peab oma kohalt tagasi astuma," kirjutas Merilind.
"Nimelt novembri viimastel päevadel riigikogu poolt vastu võetud sotsiaalhoolekandeseaduse alusel peaksid arstid hakkama ISO koodide alusel määrama hooldusvahendeid," lisas Merilind.
ISO kood on tema sõnul kaheksakohaline ja iga asja jaoks eraldi - näiteks kateeter, pesugeel nr 1, pesugeel nr 2, mähkmed suurus nr 1 suurus nr 2 on kõik eraldi koodidega.
"Meie ei hakka seda tegema. Sotsiaalministeeriumil tuleb leida töötaja sotsiaalosakonnast või sotsiaalkindlustusametist või kokku leppida abivahendite müüjaga, kes teeb inimesele valiku ja määrab õige mähkme suuruse ja valitud hooldusvahendi ISO koodi," teatas Merilind.
Sotsiaalministeerium vastas aga, et abivahendi määramine läheb hoopis lihtsamaks nii abivahendi saajale kui ka arstile.
"Ka täna määravad pere- ja eriarstid abivahendi vajadust, see ülesanne on arstidel olnud juba aastaid. Küll aga on tänane praktika ebaühtlane ning koormav, sest arstid kirjutavad tõendi ja peavad selles kirjeldama abivahendit, mida nad määravad," kommenteeris sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepik.
1. jaanuarist jõustuva regulatsiooniga muutub abivahendi vajaduse määramine ühetaoliseks ja lihtsustub oluliselt. "Me oleme ette näinud ka võimaluse kasutada üleminekuaega, mis tähendab, et järgmise aasta jooksul saavad arstid soovi korral väljastada tõendeid kirjeldades abivahendi vajadust nagu tänagi ehk vabas vormis, kuid see ei tundu olevat eriti säästlik lahendus kummalegi poolele. Lõplikud otsused konkreetse toote osas teevad juba abivahendi saaja ja pakkuja omavahelises koostöös, nagu ka täna," selgitas Lepik.
Nii arstidele kui teistele spetsialistidele on loodud eraldi abivahendite teatmik, kust saab väga kiiresti leida vajaliku abivahendi info. Töövahend asub siin.
Kuna nimetatud muudatus sotsiaalhoolekandeseaduses võeti vastu juba 2014. aastal, on praeguseks toimunud 23 arstidele ja teistele valdkonna spetsialistidele suunatud infotundi üle Eesti, vähemalt üks igas maakonnas. Infotundides on osalenud kokku 327 pere- ja eriarsti ning õde. Kokku on lepitud veel mõned infotunnid jaanuari. 2016. aastal jätkatakse vajalike teavitustegevuste ja infopäevadega ning vastatakse tõusetunud küsimustele nii Astangu Keskkonnakohanduste ja abivahendite Teabekeskuse kui ka sotsiaalkindlustusameti poolt.
