"Hiina on aktiivne erinevatel globaalsetel teemadel, mis on Euroopale äärmiselt olulised," ütles Paet. "Näiteks hiljuti sõlmitud kliimakokkulepe Pariisis ja selle täitmine. Samuti tuumarelva leviku tõkestamine, terrorismivastane võitlus, linnastumine ja energiajulgeolek. Nendel teemadel on ELil ja Hiinal kõige lihtsam leida kokkupuutepunkte ja seega saavutada lahendusi," lisas ta.

Ometi on Paeti sõnul ka valdkondi, kus tuleb rohkem pingutada, et leida ühist keelt. "Pean äärmiselt oluliseks teha rohkem koostööd julgeoleku ja kaitsepoliitika teemadel - eriti arvestades Ukrainas toimuvat," ütles ta.

Paeti sõnul on Hiina abi vaja Daeshi vastases võitluses. "Hiina on juba omal nahal kogenud Daeshi võikaid kuritegusid. On oluline, et Hiina osaleks aktiivselt rahvusvahelises koostöös olukorra lahendamiseks Süürias, Iraagis ja Liibüas," ütles ta.

Ühtlasi tõi Paet oma kõnes välja küberjulgeoleku valdkonna, milles tuleb ühiselt tegutseda. "Hiina panustamine ja koostöö teiste riikidega on siin võtmetähtsusega, et leppida kokku kübermaailma reeglites ja nende järgimises," ütles ta.

Samuti on Hiinal Paeti hinnangul tähtis roll Aasia regiooni julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel. "Seetõttu on oluline, et pinged Lõuna-Hiina merel väheneksid ning püütaks leida rahumeelseid lahendusi erimeelsustele sealsete piirkonna riikidega," ütles ta.

Paet rõhutas oma kõnes, et Hiina on üks väheseid, kes Põhja-Koread mõjutada suudab, mistõttu on oluline, et Hiina seda ka teeks. "Inimõiguste olukord Põhja-Koreas on vastuvõetamatu, samuti ei ole aktsepteeritav see, et Hiina saadab jätkuvalt tagasi Põhja-Koreast saabunud põgenikke, kes tagasisaatmisel tõenäoliselt hukatakse," ütles ta.

Paet juhtis tähelepanu inimõiguste olukorrale Hiinas. "Jätkuvalt teeb muret rahvusvähemuste olukord Hiinas, samuti sõnavabaduse piiramine," ütles ta. "Neid teemasid tuleb samuti jätkuvalt adresseerida kõikidel ELi-Hiina kohtumistel," lisas Paet.