Haldusreformi seaduse eelnõu saadeti avalikule kooskõlastusringile
Haldusreformi seaduse eelnõu on tänasest kõigile arvamuste ja ettepanekute tegemiseks kättesaadav eelnõude infosüsteemis ja rahandusministeeriumi kodulehel.
„Pooleaastase töö tulemusena oleme jõudnud ühe olulise verstapostini ja saame tutvustada haldusreformi käivitamiseks vajalikku seaduse eelnõu, millele ootame kõigilt osapooltelt konstruktiivset tagasisidet,“ ütles riigihalduse minister Arto Aas.
„Juba tänase seisuga on teada, et ühinemisläbirääkimised käivad enam kui 20 piirkonnas, hõlmates kokku üle saja omavalitsuse. See näitab, et omavalitsuste juhtimises ja korralduses on soov muutusteks. Samas tuleb tõdeda, et aega järgmise aasta 1. oktoobrini pole palju enam jäänud. Just see on ka valminud eelnõusse kirja pandud viimane võimalik hetk ühinemisläbirääkimisi alustada. Seega on omavalitsusjuhtidel aeg hakata tegutsema, sest omaalgatuslik ühinemine on vaieldamatult kõige sujuvam tee,“ lisas Aas.
Eelnõu kohaselt teeb valitsus ettepaneku ühinemiseks neile omavalitsustele, kes ei vasta 2017. aasta 1. jaanuariks 5000 elaniku miinimumkriteeriumile.
Nii vabatahtlikud kui ka valitsuse algatatud ühinemised jõustuvad ühe korraga 2017. aasta oktoobris toimuvate kohalike omavalitsuste valimistega.
Omaalgatuslikult ühinenud ja kriteeriumile vastavale uuele kohalikule omavalitsusele annab riik ühe elaniku kohta sada eurot. Piiranguga, et see ei ole rohkem kui 800 000 eurot ja vähem kui 300 000 eurot ühe ühineva omavalitsuse kohta.
Riigihalduse minister on teinud valitsusele ettepaneku maksta ühekordse boonusena lisaks veel 250 000 eurot omavalitsusele, kus ühinemise tulemusena elab vähemalt 11 000 elanikku või ühinemine hõlmab tervet maakonda.
„Haldusreformi seaduse eelnõu on esimene etapp omavalitsuste töö kaasajastamisel. Omavalitsuste ühinemisele lisaks soovitakse uuendada ka omavalitsuste rahastamist ja töökorraldust ning soodustada strateegilist koostööd. Oleme juba ka valminud eelnõus näinud ette osavallakogu loomise võimalust, kui täiendavat sisemist demokraatiat soodustavat abivahendit,“ ütles Aas.
Eelnõu koostamisele eelnenud enam kui poole aasta jooksul panustasid ettevalmistustesse akadeemilistest ekspertidest ja praktikutest koosnev ekspertkomisjon, peaministri moodustatud valitsuskomisjon ning sajad aktiivsed osalejad maakondlikel reformiteemalistel aruteluseminaridel.
