"Ametnikule kehtib väärika käitumise nõue ka tööväliselt ning sotsiaalmeedia on kindlasti üks sellistest teemadest, mille kontekstis väärika käitumise nõude sisustamise osas on palju erinevaid arvamusi. Eesti avalikus teenistuses seni väljendusvabaduse põhimõtetes kokku lepitud ei oldud," sõnas Sibul Delfile.

Rahvusvaheline praktika näitab, et riigiti juhindutakse ametnike väljendusvabadusse üsna erinevalt. Kui näiteks Põhja-Euroopa riikide eetikakoodeksite järgi lubatakse ametnikel tööalastes või poliitiliselt tundlikes küsimustes isiklikke seisukohti avalikult väljendada, siis Lõuna-Euroopa riikide tava on, et ametnikud tööalastes küsimustes või isegi valitsuse kohta eraviisiliselt oma isiklikke seisukohti ei väljenda, selgitas Sibul.

Juhtnööre on vaja

"Eestis on viimaste aastate eetika-alased päringud näidanud, et asutused ja ametnikud tunnevad kesksete juhtnööride järele vajadust Viimasel poolaastal ligi 120 ametniku seas läbi viidud seminarid näitasid, et asutuste praktikad on sõltuvalt tegevusvaldkonnast ja organisatsioonikultuurist üsna erinevad," sõnas Sibul.

Eetikanõukogu on hea tava projekti koostamisel juhindunud Põhjamaade lähenemisest, millega antakse ametnikele ja avalikkusele sõnum, et ametnike osalemine avalikus aruelus on kasulik, ent selle juures ei tohi ära unustada väärikuse põhimõtet. "Nii eetika-alased uuringud, kui ka avalik meediapilt on näidanud, et ametnikud kipuvad Eestis sõnavabaduse küsimuses pigem konservatiivsed olema. Seetõttu soovime eetikanõukogu poolt ametnikke senisest enam julgustada ühiskondlikus debatis osalema," märkis Sibul, ja lisas, et tasakaaluks selgitatakse heas tavas ka juhtumeid, kus arvamuse avaldamisega võib tekkida kahju avaliku teenistuse maine seisukohast.

"Kokkuvõtvalt - väljendusvabaduse hea tava võiks olla avaliku teenistuja abimees, et kujundada kvaliteetsemat ühiskondlikku arutelu."

Mustand ootab täiendusi

Eetikanõukogu tegeleb riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnike ja töötajate eetika-alase nõustamisega ning juhend ongi eelkõige neile suunatud. Antud juhtnööride objektiks ei ole Sibula sõnul poliitikute või tavakodanike eetilised nõuded. "Hea tavaga soovime rõhutada, et ametnike osalemine ühiskondlikus arutelus on teretulnud. Kui mõni teine ühiskonnagrupp saab sellest tavast tuge, oleks see topelt hea."

Kuni 26. jaanuarini on oodatud on nii ametiasutuste, ametnike kui kõigi teemast huvitatud isikute tagasiside, kuidas hea tava Eesti oludes nende organisatsioonis toimiks ja kas sellest võiks asutustele ja ametnikele abi olla. Samuti on oodatud kõik ettepanekud selle kohta, mis võiks olla teisiti.

Uurides, kui suurt rolli mängisid hea tava koostamisel viimase poole aasta jooksul avaldatud skandaalsed postitused nii pagulaste kui venelaste suunal (näiteks Hannes Võrno ja Urmas Reitelmanni sõnavõtud sotsiaalmeedias), vastas Sibul, et taolised juhtumid andsid töö käigus vaid kinnitust, et head tava on kindlasti vaja.

Eetikanõukogu otsustas 2013. aasta sügisel oma töösse võtta, lisaks eetikakoodeksi enda, kolm teemat: ametnike koolituste tasustamise põhimõtted, kingituste ja soodustuste hea tava ning väljendusvabaduse küsimused. Nimetatud teemadel olid ametnikud viimaste aastate jooksul rahandusministeeriumilt enam nõu küsinud. Sibula sõnul tahtsid nendes küsimustes üldistatud soovitusi ametiasutused ise, kelle käest eetikanõukogu enne oma tegevusega alustamist sisendit palus. Esimesena võttis nõukogu töösse huvide konflikti vältimise juhised ametnike koolitustegevuses, mis valmis 2014. aasta suvel. Nüüd võeti käsile väljendusvabaduse teema, järgmisel aastal tegeletakse edasi kingituste ja soodustuste põhimõtteid käsitleva tavaga.