Piirangud kehtestati alles käesoleva aasta märtsis. Proviisorite Koda leiab, et Konkurentsiamet soosib jõuliselt suuri apteegikette ning Konkurentsiameti motiivid on liialt varjatud.

“Põhjendused on pehmelt öeldes veidrad – piirangud olevat halvendanud konkurentsiolukorda. Tuleb välja, et Konkurentsiamet on järsku asunud soosima apteegikette, hoolimata kogu oma varemast retoorikast, et apteegiketid on paari suure hulgimüüja mõju all ning see on halb, kuna vähendab konkurentsi. Nüüd, kui seda probleemi asutakse lahendama, võtab Konkurentsiamet järsku risti vastupidise seisukoha. Lisaks võib ka aru saada, et Konkurentsiameti arust puudub igasugune vajadus tegeleda apteegiteenuse sõltumatuse ja kvaliteedi probleemiga. See pole justkui üldse oluline, ” leidis Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas.

Konkurentsiamet toob näiteks, et uusi proviisoripteeke pole alates piirangu jõustumisest märtsi kuus rohkem tekkinud kui üks ning et väidetavalt puuduvad andmed apteegiteenuse kvaliteedi ja sõltumatuse probleemide osas.

“Uusi apteeke ei ole tekkinud sellepärast, et apteegiturg on täna täielikult üleküllastunud. Mitmetes analüüsides on toodud välja, et Eestis on väga hea apteegiteenuse kättesaadavus. Täna teenindab meil üks apteek umbes 2700 inimest, Euroopa Liidus keskmiselt aga 4600, naabritel Soomes koguni 6600 inimest. Tundub, et Konkurentsiametit häirib fakt, et apteegikettidel ei ole täna võimalik kõiki proviisorapteeke kiiresti alla neelata,” märkis Alamaa-Aas.

“Mis puudutab teenuse sõltumatust, siis omandipiirang on just sõltumatuse garantiina õigustatud teatud sfäärides, millest üks on tervishoiusüsteem. Selge on ju see, et kui apteeker pole omanik, siis on ta alluvussuhtes, kus omanik võib ärihuvides püüda mõjutada apteekri erialaseid otsuseid. Apteegid kuuluvad tervishoiusüsteemi ja seal on prioriteetne väärtus patsientide õiguste kaitse, mitte ärihuvid. Euroopa Kohus on korduvalt öelnud, et apteekide omandipiirang on õigustatud, kuna see kaitseb rahva tervist läbi teenuse sõltumatuse ja kvaliteedi. Proviisor juhindub omanikuna oma kutse-eetikast, mida mis tahes teistel omanikel olla ei saa. Seetõttu võivad mis tahes muu omaniku korral pääseda liialt domineerima ärihuvid, mis paraku pole päris üks ja sama patsiendi huvidega. Täpselt samad riskid on ka perearstidel, kes aga juba pikka aega peavad õigustatult olema ise oma praksise omanikud,” sõnas Alamaa-Aas.