Kristi Klaas jäi kliimakonverentsi viimasel päeval pildile USA välisministri John Kerry ning Belgia ja Hispaania esindajatega, kõik dokumendi lugemisse süvenenud.

Ja arutelu seal lauas käib kliimakõneluste lõppjärgus esile kerkinud pöördelise küsimuse üle. Kliimakokkulepe, mida on nimetatud maailma ajaloo pöördepunktiks, sõlmiti pikkade ja pingeliste vaidluste tulemusel ja viimasel päeval seadis üks valesti kirjutatud sõna selle ohtu.

USA valitsuse esindajad avastasid, et lõplikus tekstis pole kirjas mitte, et rikkamad riigid peaksid seadma (should set) endale kogu majandust hõlmavad kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid, vaid et rikkamad riigid seavad (shall set) need eemärgid.

Shall set ehk seavad kandnuks endas kohustavat jõudu, mis tähendanuks, et Obama peab leppe heaks kiitmiseks esitama senatile. Vabariiklaste esindajad senatis oleksid aga leppe põhja lasknud.

"Seda nähes ütlesin ma: "Me ei saa seda teha ja me ei tee seda! Ja et seda tuleb muuta, või USA ja president Obama ei saa seda lepet toetada!"," kirjeldas USA välisminister John Kerry ajakirjanikele.

Algas võidujooks ajaga. Kõneluste viimase kohtumise algus oli juba niigi mitu tundi edasi lükkunud, kuid nüüd oli USA läbirääkijatel vaja, et lepingu sõnastust kiiresti muudetaks. Samal ajal kardeti, et teksti uuesti avamine tooks kaasa teiste riikide muudatusettepanekute tulva, mis võiks suure vaevaga saavutatud kokkuleppe põhja lasta.

Olukord lahenes siiski suuremate kahjudeta, USA veenis prantslasi sõnastust muutma ja mõne aja pärast kiideti 196 riigi valitsuste kokkulepe heaks. 13 päeva kestnud pinevad kõnelused kulmineerusid leppega, mida on juba optimistlikult nimetatud maailma ajaloo pöördepunktiks.