Lugeja: oleme ise loonud lastele keskkonna, mis ei soodusta liikumist, ja nüüd tahame neile kehalise eksami korraldada?

Kui trahve kogu aeg suurendada, kas siis kaovad rikkumised? Mida muudaks kehalise kasvatuse riigieksam? See on nagu soola haava peale raputamine. Peamine põhjus, miks lapsed ja noored ei liigu, on ühiskond, kus nad elavad – see keskkond, mille meie oleme täiskasvanutena loonud. Millised võimalused siis teoreetiliselt on?

Õues viibimine. Pean väga oluliseks, et laps saaks liikuda. Lasteaias on neil kohustus õues käia, aga koolis enam pole. Kus peaks koolilaps õues olema? Kortermaja hoov on meil õhtuti pime ja näen seal ainult lasteaialapsi koos vanematega. Ega sinna hoovi midagi peale liivakasti ei mahu ka. Mida suurem laps seal teeb?

Trennid. Esiteks ei ole trennid enam ammu tavalisele perele jõukohased. Meie laps käib trennis kaks korda nädalas ja see maksab 40 eurot. Teiseks ei jää lapsel kooli ja õppimise kõrvalt trennide jaoks aegagi. Teismeline alustab koolipäeva kell 8 ja lõpetab koolipäeva kell 15 või 16 ning kodutööde ja igasuguste lisaprojektide hulk on väga suur.

Täiskasvanud inimese tööpäev on kaheksa tundi. Ma ei saa siiani aru, kuidas saab teismelise tööpäev pikem olla. Loomulikult õpib ta ka nädalavahetusel ja seda pikalt. Kuidas see saab normaalne olla? Palun, keegi selgitage mulle!

Minu arvates töötab meie koolisüsteem küll igati selle nimel, et laps saaks terved päevad ainult laua taga istuda.

Lisaks spordile jäävad kõrvale ka muud anded, mis lapsele looduse poolt kaasa on antud. Kui lapsel ongi mingeid andeid, siis nende kooliväliseks arendamiseks ma aega ei näe. Meie laps pidi tegema just sellise valiku – et laps saaks natukenegi liikuda, valisime trenni. Huvikool, kus ta tahtis oma hobi ja annet arendada, tuli lihtsalt kõrvale visata. Tervise nimel. Nii et oleme koos lapsega püüdnud teha kõik, et ta saaks liikuda.

Liikumise ja sporditegemise võimalus peaks olema midagi loomulikku, aga kogu koolivärk ei soodusta seda absoluutselt. Ei soodusta ka meie elukeskkond. Kui tahad tervislik olla, siis pead vastuvoolu ujuma. Aga miks me sellise olukorra üldse loome?

Kehtestades riigieksami, viskame lihtsalt teema õhku – tehtagu midagi! Aga kes teeb ja kuidas?

Kui keegi tahab nüüd rääkida, kuidas tema omal ajal 20 aastat tagasi kõike tegi ja jõudis, siis palun, ei ole tarvis. Ajad on muutunud ja väga palju. Pealegi, kui palju te omal ajal tegelikult õppisite ja mis hindeid saite?