Esiteks, mis see üldse teie asi on, mida ja kui palju ma ostan? Kes on pannud teid jälgima minu tarbimisharjumusi? Kes on teile öelnud, kas ja mida ma korraga tarbida tohin? Kui ma ostan kärutäie erinevaid kiirnuudleid, siis kes olete teie, et ütlete, et korraga ma neid ei tarbi? Palju te siis lubate mul osta? Paki? Kaks?

Kui pood on avatud õhtul kümneni, kas see siis tähendab, et ma pean kell kümme juba poe ustest väljas olema? Minu teada ei ole poe lahtiolekuaeg ja töötaja tööpäeva pikkus üks ja seesama. Esimene töötaja tuleb ikka tükk aega enne avamist ja viimane lahkub pärast sulgemist, mitte ei ole kell 8-22 avatud kaupluses tööaeg 8-22.

Ma saan aru, et palk on vilets, töötingimused on nagu on ja klientidega ka pidev häda. Mina kliendina näen jällegi pikki järjekordi, riiulis väljareklaamitud hindu, mis kassas müstiliselt kõrgemaks muutuvad, realiseerimistähtaja ületanud kaupu värskete seas – sisuliselt näen ma iga päev tegemata tööd.

Nüüd siis lisaks sellele langen ma veel pahameele alla, kui tulen poodi pärast oma tööpäeva lõppu, hilisel kellaajal, kui rahvast on vähem, ja julgen osta perele koguse toitu, mida pole võimalik korraga ära tarbida? Loomulikult pole võimalik korraga ära tarbida – see on mõeldud pikemaks ajaks, et ma ei peaks iga päev viimasel minutil poes käima!

Ja siis ma pean lugema jutte sellest, kuidas minu pärast ei saa kassapidaja perega koos olla? Mul on välja pakkuda kaks lahendust. Esimene: töötame kõik üheksast viieni – eranditult! Kell kuus algab komandanditund, tänavatel patrullib sõjavägi ja kõik, kes ringi kooberdavad, pannakse aastaks vangi. Ka lõunasöögi aeg võiks olla kõigil ühine.

Teine võimalus on see, et te lahkute oma töökohalt ja otsite niisuguse, mille tööajad ja kliendid teile sobivad!